55-aastaselt esmakordselt Vägilase jooksule? Jah!
Tiia on Vägilase jooksudel osaleja, kes jäi meile silma protokolle analüüsides. Ei ole küll ehk viisakas öelda, et jäi ta silma vanuse tõttu, kuid mis seal salata – see oligi just see põhjus. Nimelt tähistab Tiia selle kevade lõpus oma 60. juubelit! Jah, ta on päriselt ka juba hea mitu aastat Vägilase jooksudel osalenud. Seega ei olnudki meil muud võimalust, kui lihtsalt PIDIME uurima täpsemalt, kuidas ta üldse siia sattus!
Tiia osales esmakordselt Vägilase jooksul 2021. aastal, olles 55-aastane.
“Kõik toredad asjad minu elus said alguse ajast, kui leidsin endale suurepärase elustiili treeneri Talise,” sõnab Tiia. Talise trennides tuli Vägilase jooks jutuks, sest ka Talis ise on osalenud seal korduvalt. Nii tegigi ta ettepaneku, et ehk soovib mõni trenniline järgmine kord liituda.
“Olin küll alles alustanud treeningutega, kuid mulle tundus see olevat hea plaan. Alguses muidugi kahtlesin, kas saan ikka sellega hakkama. Selgus, et tähtis on lihtsalt rada läbida, ületada teel olevad takistused (mis ei olegi ületamatud!). Ja kui jäädki mõnes kohas hätta, siis on võimalik alternatiivina teha kosmonaute/kätekõverdusi. Nii me 2021.a Lähtele läksimegi..” meenutab Tiia.
Räägi pisut oma esimesest kogemusest.
“Oli suurepärane suveilm ja ega ma ei osanud midagi eriti arvata, mis juhtuma hakkab. Valisime 4 km raja ning läbisime seda minu võimeid arvestades. Olin toona 55-aastane. Ortopeed on mul jooksmise ära keelanud põlveliigese kulumise tõttu, aga ma vahest ikka salaja jooksen omas rütmis, kui jalad väga tahavad,” muheleb Tiia.
“Kogesin seda hasarti, mis tekib kui lippad mööda metsa ja kraave, natuke tassid midagi ja siis sumpad mudas. No päriselt ka – tuju läheb aina paremaks!”
Mis hoiab Sind endiselt osalemas?
“See on lihtsalt üks tore päev, kus lisaks tuled oma mugavustsoonist välja,” sõnab Tiia kokkuvõtvalt. “Sõidad kuhugi uude paika, seltsiks on toredad kaaslased – mis saab siis veel parem olla? Korduvalt on etapp toimunud täiesti uues kohas ja see teeb raja põnevaks, sest iial ei oska ette arvata, mis järgmise käänaku taga ees ootab,” pajatab ta.
Mida ütleksid inimesele, kes plaanib tulla esmakordselt Vägilase jooksule?
“Kui on juba mõte pähe tulnud, et äkki prooviks ära, siis tasub igatahes ära proovida!” leiab Tiia. “Iga kogemus on kuldaväärt ja luban, et ühtegi tükki see küljes ära ei võta. Saab end liigutada, loodust nautida ja ennast proovile panna. Kui kahtled enda võimetes, siis vali pigem lühem rada ja saad kindlasti hakkama!” julgustab ta.
Kas Sina ise kuidagi spetsiaalselt valmistud ka Vägilase jooksuks?
“Otseselt mitte. Trennides oleme ikka aeg-ajalt rippumist harjutanud. Igapäevane liikumine ja paar jõutreeningut nädalas on minu vanuses piisav. Poodiumikohti ma ju ei jahi, seega on minu eesmärgiks eelkõige positiivne emotsioon.”
Olukorras, kus ühiskond jääb üha passiivsemaks, oli meie jaoks muidugi suur huvipunkt see, kuidas Tiia end aktiivsena hoiab. Vahel ikka levib see arusaam, et mida vanemaks saad, seda vähem liikuma peaks. Siin teeb Tiia ikka silmad ette!
“Kui punkti A ja B vaheline distants jääb alla 15 km, siis igal võimalusel läbin selle jalutades,” sõnab ta. Lisaks kõndimisele leiab Tiia talvel suusaradedelt (lume olemasolul) ning korra nädalas ka basseinis ujumas. Sealjuures läbib ta ühel treeningul ca 2 km. Ja seegi pole veel kõik! Tiia on tõeline eeskuju, sest lisaks kõigele eelnevale käib ta ka 1-2 korda nädalas jõusaalis. Ahjaa.. ja ujumine ei piirdu vaid basseiniga tuleb välja.. 1-2 korda nädalas käib Tiia lisaks ka looduslikes veekogudes suplemas. Jah, ka talvel!
Kui küsisime, et mida on Vägilase jooksul osalemine Tiiale andnud, ei jäänud ta vastuse võlgu.
“Ühel aastal läksime üheskoos Talise õpilastega rajale ja läbisimegi seda üheskoos. Finišijoone ületasime käsikäes kõige viimastena. Aga see oligi kõige vahvam! Olime täiesti märjad, porised ja külmast tuulest pisut räsitud, aga ikkagi lõpmata rõõmsad ja õnnelikud, et olime end ületanud,” meenutab ta.
“Mulle meeldib, et see jooks on jõukohane igale inimesele, kes suudab liikuda omal jõul. Kui teed seda päriselt enda pärast, siis see ongi lihtsalt üks tore üritus! Osalejad on alati rõõmsas tujus ja igaüks on nõus Sulle abikäe ulatama (eriti SPAs!). Iga kord saan end proovile panna ja iga kord soovin uuesti osaleda. Eks näis, kui kaua veel. Aga seni kuni suudan 4 km läbida püüan ikka ühineda!” võtab Tiia kenasti kokku.
Kogu selle jutuajamise lõpetuseks saabus aga tõeline üllatus. Selgus, et 3 aastat tagasi on Tiia kirja pannud luuletuse, mis võtab kokku kogu jooksu võlu. Seega loe läbi ja vaata, mis tunne tekib!
Aitäh Tiia – et osaled, et jagad ja oled. Oled tõeline inspiratsiooniallikas!
On jälle lahti lastud
vägilaste kari,
sest alanud on selle aasta
vägijooksu sari.
Ei vägilased hooli
ilmast, kohast, ajast,
nad huvituvad ainult
vägijooksu rajast.
Metsas vägilane
jookseb kõigest väest,
kord tee viib alla orgu,
siis jälle üles mäest.
Nad veavad köit ja rehvi
ja vette tikuvad
ja üsna mitmel korral
pead alla ripuvad.
Kui vaja, vägimees
teist vägilastki aitab,
siis väetim vägilane
tema põske paitab.
Vaid siis on vägilane
lausa õnne tipul,
kui uhkelt tema kaelas
puidust medal ripub.
Ning kui kord lõpuks saabub
harras õhtutund,
näeb vägilane oma voodis
vägilase und.
