Kas tasub uusaastalubadusi anda?
Igal aastal alustab märkimisväärne hulk inimesi oma aastat ambitsioonikate eesmärkidega. Ehkki väga suur hulk nendest kustub kiiresti. Uusaastalubadusi välja andes tekib “vale lootus” – seame ebarealistlikke eesmärke, sest just see seadmise osa ise täidab meid dopamiiniga ning tekitab tunde, et oleme juba midagi saavutanud.
Kõik või mitte midagi. Paljud libastuvad just seetõttu, et üks väike kõrvalekalle tekitab tunde, et oled totaalselt põrunud. Viimased uuringud näitavad, et kui üks päev jääb vahele uue harjumuse juurutamisel, siis see ei ole veel maailma lõpp. Oluline on pikaajaline järjepidevus ning see ei pea olema ideaalne. Üks päev ei lõhu Sinu harjumusi, kuid 2 päeva juba võib olla uue (mitte soovitud) harjumuse algus..
Mul pole aega… on ilmselt üks levinumaid põhjendusi. Nutikam on aga öelda “Ma ei leidnud selle jaoks aega.” See tähendab, et tegelikult on Sul see aeg ning võimalus aega tekitada ja leida tulevikus. Ega seda ei tekigi maagiliselt juurde, vaid oma eesmärkide ja uute harjumuste jaoks tuleb aega leida ning tihti millegi muu arvelt.
Eesmärgid või standardid? Eesmärk on midagi, milleni on võimalik jõuda ja mis siis justkui lõpeb (kui ei sea just uusi kõrgemaid eesmärke). Standard on aga midagi, mille järgi elad. Kui Sinu soov on oma praegust elu muuta, siis ei tasuks mõelda finišijoonele, vaid oma identiteedile.
Näiteks on Sinu eesmärk: “Ma tahan joosta maratoni.”
Selle asemel võiks aga hoopis ennast justkui defineerida läbi põhimõtte “Ma olen inimene, kes ei jäta trenni vahele.” Seeläbi sätid oma motivatsiooni väljastpoolt sissepoole, millel on suurem tõenäosus jääda ka püsivaks. Ühtlasi – mis saab siis, kui mingi x faktori tõttu ei õnnestu Sul maratoni joosta? Kas siis kõik need treeningud on justkui tühja?
Kindlasti mitte! Kui Sinu standard on, et ma ei jäta trenne vahele, siis saad tagasi vaadata ja hinnata, kas toimetad oma standardite järgi. Järjepidev treenimine toetab ju salamisi ka maagilist eesmärki ehk maratoni.
Sõnastus on oluline! Soovid oma tegutsemise tõenäosust tõsta 2-3 korda? Selle asemel, et öelda “Kavatsen täna jooksma minna.” tasuks sõnastada seda hoopis “Kui kell saab 7, siis panen jooksujalatsid jalga.”
Miks? See on konkreetsem ning seda on lihtsam jälgida! Ajul on ka mingi pidepunkt, märguanne (ehk kellaaeg), mis annab märku, et nüüd tuleb tegutseda!
Seega ära sea eesmärki “kaotan kaalu”, vaid sea standard “ma liigun iga päev x minutit”.
Kas harjumuse tekkimine võtab aega 21 päeva, 45 päeva, 66 päeva..?
Tegelikult sõltub kõik harjumuse keerukusest. On väga suur vahe, kas võtad eesmärgiks iga päev vett juua või hoopis iga päev 50 kätekõverdust teha. Sõltuvalt harjumuse keerukusest võib selle kinnistumine võtta aega 18 kuni 254 päeva!
Seega, kui Sul pole veel veebruariks tekkinud harjumust, siis ära lase pead norgu! See on täiesti normaalne. Sa oled lihtsalt inimene!
Miks me seame terve hulga eesmärke ning põrume, kui võiks seada ühe ning õnnestuda? Iga uus harjumus nõuab meie ajult väga palju energiat. Seega oleks mõistlik kümne erineva eesmärgi asemel piirduda 1-3 uue harjumuse/eesmärgi juurutamisega.
Ajul on kombeks muutustele vastu hakata. Eriti, kui need on märkimisväärselt suured muutused igapäevaelus.
Selleks, et oma aju pisut ära petta, tuleb alustada väikeste sammudega. Ja seda tõesti kohati naeruväärselt väikestega. Kui Sinu eesmärk on rohkem lugeda, siis alustagi ühest leheküljest päevas. Või miks mitte alustada üldse ühest lausest.. Kui sätid lati madalale selles osas, siis on ajul ka raskem uuest harjumusest välja vingerdada.
Kokkuvõtteks – kõike korraga ei saa ja ei tohigi. Mõtle läbi, mis on Sinu jaoks kõige olulisem.
Kui oled rootsi lauas ning kuhjad endale taldrikud toitu täis lootuses, et küll kõht järgi tuleb, siis oled juba eos põrumas. Sama kehtib ka uute harjumustega. Ära võta enda taldrikule rohkem, kui jaksad tegelikult kanda ning vajadusel tee uuele ruumi!
