Maastikujooks – kehale ja vaimule
Ühelt poolt tundub, et jooksmine on jooksmine – vahet pole, kus ja kuidas seda teha. Samamoodi võib tunduda ka, et jooksmine kas meeldib või ei meeldi üldse. Siiski sõltub see tunne ka ümbritsevast keskkonnast ja jooksutreeningu ülesehitusest päris palju. Olles harjunud peaasjalikult tasasel asfaldil jooksma, võib esimene maastikujooks ikka korralikult maailma raputada. Ümbruses on rohkem mida märgata, samas on tarvis ka rohkem jalge ette vaadata, sest maastik on etteaimamatum. Kuidas siis maastikujooksuga algust teha? Mida silmas pidada, millele tähelepanu pöörata ja mis nippe võiks kasutada?

Maastik vs asfalt – kaks erimaailma
- Tempo – maastikujooksu tempot ei saa võrrelda tee peal joostud tempodega. Lase ajalisest survest lahti. Maastikul jooksmine võtab kõvasti rohkem energiat.
- Vahelduv pinnas – juured, kivid, muda, liiv.. Sinu jalgealune sunnib rohkem haarama stabiliseerivaid lihaseid hüppeliigsestes, puusades ja kerelihastes.
- Tõusud – tasasel maastikul võid joosta justkui lõputuid kilomeetreid, samas tõusuderohe maastik poole väiksema distantsi peal võib võtta oluliselt rohkemgi läbi Sind. Ja see on normaalne!
- Sinu peas toimuv on oluline – tasasel teel joostes võib mõte täiesti uitama minna ja vahel ei pane tähelegi, et oled omadega jõudnud juba mitu head kilomeetrit edasi liikuda. Mõtted on lihtsalt sootuks mujal. Maastikujooksu puhul peab olema tähelepanu ergas, et tähele panna ümbritsevat keskkonda ja jalge all olevat rada. See on sama palju vaimne treening kui füüsiline.
- Pingutus on olulisem kui tempo – hinda oma treeninguid pigem pingutuse järgi kui tempo. Missugune on Su pulss ja enesetunne, on märksa olulisem tempost.
Kuidas veel valmistuda ootamatuks maastikuks?
- Lisa jõutreening oma rutiini. Kükid, toenglamang, väljaasted jms tugevdavad kere ja jalgu, mis aitab vältida vigastusi.
- Harjuta tehnilistel maastikel. Jookse murul, kruusal ja metsateedel. Nii harjud rohkem jalgu kõrgemale tõstma ja kohandama oma sammupikkust vastavalt vajale.

Mägine maastik
- Mäest üles jooksmine
- Samm lühemaks! Siin ei ole kohta sprintimiseks, pigem olgu rütm kiirkõnnile sarnane
- Kasuta käsi!
- Kõnni! Järskudel küngastel kõndimine on tark tegu, ka tippjooksjad teevad seda..
- Mäest alla jooksmine
- Nõjatu pisut ette! Kui hoiad keha pigem tahapoole, siis tegeled suuremas osas pidurdamisega ning annad kõvasti vatti reielihastele.
- Kiired ja kerged sammud! Mida järsem langus, seda kiirem peaks samm olema
- Vaata ettepoole, mitte jalgu! Hoia oma vaade 2-3 meetrit eespool, et anda aega planeerida oma samme
- Treeni mägiseks maastikuks!
- Kordused mäkke. 30-90 sekundit korralikku pingutust mäkke ning mäest alla sörk. Korda mitu korda, et arendada jõudu
- Pikad mäkketõusud. Harjuta ka järjepidevat pingutamist ning liigu pikkadel tõusudel (5-10 minutit). Keskendu rütmile, mitte kiirusele.
- Harjuta ka mäest alla jooksmist. Nii kasvatad enesekindlust ning valmistad reied ette.

- Mis toimub Sinu peas on oluline
- See on seiklus! Võta vastu kõik, mida rajad Sulle pakuvad. Avasta, kui vastupidav Sa tegelikult oled.
- Võta vahe-eesmärgid. “Jooksen selle käänakuni.” / “Jooksen suure kivini paremal.”
- Kõik, mis võib tekitada pahameelt või agooniat, võib samahästi olla “lihtsalt osa seiklusest”.
Maastikujooks tähendab eelkõige võimet muutustega kohaneda, mis tuleb ka mujal eluvaldkondades alati kasuks. Keskendu oma pingutusele ning õpi vahelduvat maastikku armastama!