Seiklushundi orienteerumispäevakud tõid igal nädalal liikuma ligi 550 inimest
Tartus ja selle lähiümbruses toimunud Seiklushundi orienteerumispäevakutel kogunes tänavu 12 055 osaluskorda. Kokku toimus 22 päevakut, millest võttis osa 2585 erinevat inimest. Sarja üks suurimaid väärtusi on liikumise regulaarsus – ligi 200 inimest osales aasta jooksul vähemalt 15 päevakul.
Märtsist mai lõpuni ning septembrist novembrini toimunud päevakud tõid igal kolmapäeval liikuma keskmiselt 548 inimest. Kevadisel 12-etapilisel hooajal kogunes 7230 ja sügisesel kümne etapiga hooajal 4825 osaluskorda.
Võrreldes eelmise aastaga kasvas osaluskordade arv 1352 võrra ehk ligi 13%. Kõige populaarsemaks osutus märtsis toimunud Ülejõe päevak, kus käis orienteerumas 688 inimest.

Päevakute suurim väärtus on liikumise regulaarsus
Lisaks suurele osalejate arvule on tähelepanuväärne inimeste järjepidevus. Iga hooaja lõpus tunnustab Seiklushunt usinamaid päevakulisi, kellele antakse tänutäheks väike meene ehk usinusauhind.
Tänavu tuli kevadhooajal usinusauhinna saamiseks osaleda vähemalt 11 päevakul 12-st ning selle tingimuse täitis koguni 186 inimest. Sügisel oli vaja osaleda vähemalt üheksal päevakul kümnest ning selle saavutas 151 inimest.
Seiklushundi peakorraldaja Arvi Antoni sõnul on just see üks põhjustest, miks ta päevakute korraldamist järjest enam väärtustab.
„Me räägime palju sellest, kuidas inimesi rohkem liikuma saada, aga minu arvates on veelgi olulisem, kuidas panna nad regulaarselt liikuma. Üks suur spordiüritus aastas on kindlasti tore ja pakub häid emotsioone, kuid usun, et iganädalastel liikumisüritustel on inimeste liikumisharjumuste kujundamisel palju suurem väärtus,“ selgitab peakorraldaja.
„Me suudame viie ja poole kuu jooksul tuua igal kolmapäeval liikuma üle 500 inimese. Loodetavasti on kujunenud sellest paljude jaoks harjumus, mis jätkub ka suvel ja talvel, kui meie päevakuid parasjagu ei toimu.“

Paindlikkus ja uued rajad meelitavad osalema
Päevakute populaarsuse üheks põhjuseks peab korraldaja nende paindlikku ülesehitust. Osalejad saavad tulla endale sobival ajal, valida meelepärase pikkuse ja raskusastmega raja ning läbida selle kas üksi või koos sõprade ja pereliikmetega.
„Meie päevakutel ei pea kellegagi võistlema. Võib joosta kiiresti, sörkida või hoopis rahulikult jalutada. Oluline on lihtsalt tulla ja liikuda. Lisaks on Tartus kõik üsna lähedal, mistõttu ei nõua päevakule tulemine suurt ajakulu,“ räägib peakorraldaja.
Olulist rolli mängib ka vaheldusrikkus. Iga päevak toimub uues asukohas ja uute radadega. Nii saavad osalejad lisaks liikumisele avastada linnaruumi ning leida ka tuttavatest piirkondadest uusi ja põnevaid kohti.
Kuigi Tartu linn ja selle lähiümbrus on aastatega juba üsna põhjalikult läbi käidud, õnnestus tänavu leida kaks täiesti uut päevakupaika – Märja ja Kvissentali.
Osalejate varasema tagasiside põhjal pikendati tänavu ka kevadist hooaega kahe etapi võrra.
Liikumisvõimalus kogu perele
Päevakutel on võimalik osaleda igas vanuses ja erineva ettevalmistusega inimestel. Kõige lühemad rajad on mõeldud pere pisematele ning pikemad pakuvad väljakutset ka kogenud orienteerujatele.
Lastele ja kooliõpilastele on osalemine tasuta. Tänavu asendati senine lastehoid 4–7-aastastele mõeldud juhendatud liikumis- ja orienteerumistreeningutega, mis võeti hästi vastu.
Kokku aitas tänavusi päevakuid ette valmistada 15 erinevat rajameistrit. Ürituste korraldamiseks tehti 156 kooskõlastust ning finišis pakuti osalejatele hooaja jooksul ligikaudu 1320 liitrit sooja piparmünditeed.
Seiklushunt jätkab orienteerumispäevakute korraldamist ka järgmisel aastal. Kevadine ehk 13. hooaeg saab alguse märtsi keskel.
