Sügisese rogaini rajameistri mõtted
Vahelduseks linnaorienteerumise asemel ootab osalejaid suur metsamassiiv, kus kortermajade asemel leidub pigem mägralinnakuid (kontrollpunktide vahetus läheduses vähemasti kolm) ning endisaegsete metsatalude vaevumärgatavaid asemeid. Linnaosade asemel on veel märgatavad mõisaaegsed metsakvartalid, mida eraldavad sihid hakkavad osaliselt juba kaduma ja kinni kasvama. Oleme püüdnud küll sihtide läbitavust nii palju kaardil kajastada, kui suutsime, kuid sõltuvalt liikumistee valikust võib ette tulla kohti, kus siht on halvemini märgatav ja läbitav kui kaardi põhjal võiks arvata. Rattaga liikujail tuleb arvestada, et väiksematel teedel ja radadel esineb siin-sealt erineva suurusega mahalangenud puid.
Maastik on valdavalt metsane ja ka tasane, kui välja arvata järsunõlvaline org maastiku loodeosas ning mõningad reljeefivormid maastiku kaguosas. Pähni laantes on lisaks kaardile kantud soodele ka „ajutiselt liigniisket“ metsamaad, mis tänu kuivale suvele väga märjad ei tohiks olla, kuid pole läbimiseks just kõige meeldivamate killast.
Siinseid metsi on aastasadu majandatud ning see kajastub ka maastikupildis erivanuseliste puistute näol. Kergema läbitavuse ja nähtavusega raiesmikud on kaardil kollase ning juba tihedamaks kasvanud noorendikud rohelise rastriga. Ometi ei tähenda see, et põlismetsa ilmelist laant siitkandist ei leia. Pigem vastupidi: võistluskeskusest loode, põhja ja ida suunda jääb Pähni looduskaitseala, mis rajati 2006. aastal laanemetsade ja metsise kaitseks. Kaitsealal värskeid majandustegevuse jälgi ei ole, küll aga võib kohati esineda rohkesti lamapuitu – näiteks Koiva torm jättis 2016. aasta juulis Pähni oja ümbrusse mitmel pool ka tuulemurdu.
Rada planeerides püüdis rajameister arvestada sellega, et nii mõnigi Seiklushundi rogainisarjast osavõtja on harjunud pigem linnamaastikuga ning planeeris 8 kontrollpunkti „käsipuude“ ehk tähistatud õpperadade ja RMK matkatee äärde. „Käsipuid“ peaks joonorientiiride näol olema igale maitsele piisavalt ka mitmete teiste kontrollpunktide juurde jõudmiseks.
Ligi kolmandikul kontrollpunktidest on rääkida oma lugu Eestimaa lähemast ja kaugemast minevikust. Eesti juubeliaasta kajastub otse loomulikult ka nende punktiväärtuses! Rajameister ootab huviga tagasisidet, kas see tegi rogainijale raja taktikalise planeerimise lihtsamaks või keerulisemaks!
Legendil on pärandkultuurilise väärtusega objektid eraldi esile toodud ning nende seas leiduvad:
- Kaks metsavennapunkrit
- Kaks ristipuud, milles asuvad kaugesse minevikku ulatuva tava kohaselt esivanemate hinged
- Kaks omaaegset metsavahikohta (metsavahi amet hääbus lõplikult 1998.a. reformiga)
- 1 põlistee, mida mööda Vana-Roosa mõisa orjad Lüütsepa külast teol käisid
- „Surnust üles tõusnud“ jutlustaja Taeva-Jaani 250 aastat vana ait
- Mõisaaegne ristiga piirikivi
- Söemiiliaugud, kus sada ja rohkem aastat tagasi sütt põletati
- Tõrvandu metsavahi tütre sünni puhul istutatud elupuu (sealsamas lähedal asusid Nõukogude aja lõpus hoopis sõjarakettide salajased stardiplatvormid)
- Metsa kõlakojad ehk maailmakuulus kunstiteos „Ruup“, mis rajati 2015. aasta sügisel.
Kellele see kõik iseäranis põnev tundub, võiks lisaks kontrollpunktide ajaloolise sügavuse tunnetamisele rajal varuda aega Pähni külastuskeskuse ekspositsiooniga tutvumiseks!
Võistluskeskuseks oleva küla nimi Pähni võib viidata omaaegsele pärnade rohkusele, sest ’pähn’ tähistab kohalikus võru
keeles suurt metsas kasvavat pärna. Metsapärnasid leiab võistlusala läbiva Pähni oja kaldalt päris mitmest kohast, nii et oja on oma nime vääriline (mainitud juba 1419.a.). Loomadest-lindudest on siin end lisaks mägrale kenasti sisse seadnud põdrad ja hirved ning aasta lind 2018 metsis, kelle Pähni looduskaitsealale moodustatud püsielupaik asub KP 29 ja 47 vahel. Välitööde ja raja planeerimise käigus tundus, et neid uhkeid metsakanu jagub pea kõikidesse kaardile jäävatesse siirdesoometsadesse ja looduskaitselisi piire nad ise eriti rangelt ei jälgi.
KP 52 ida suunas on sel nädalal toimumas raietööd, mille tulemusi püüdsime juba ennetavalt kajastada ka kaardil. Võistluse ajal metsatöid ei teostata. Igaks juhuks peaks valmis olema, et esineb väga värskeid lanke, mida kaart täpselt ei kajasta.
Kontrollpunktist 58 kagu suunas leidub okastraati, mis on ka kaardile kantud, kuid sealses ümbruses liikujail tuleks olla ettevaatlik
Taktika planeerimisel võiks arvestada sellega, et maastik kiiremate killast ei ole ning linnulennul on kõiki punkte läbiv joon 30-31km pikkune.
Rajameister Taavi Tatsi, RMK Pähni Külastuskeskus.
