KP4

EST:

Peeter Tulviste pink
Toomemäel
Peeter Tulviste (1945–2017) oli armastatud õppejõud ja kultuuripsühholoog, Tartu Ülikooli
rektor. Teadlasena tundis ta huvi selle vastu, mil moel mõjutab kultuur inimese mõtlemist. Ta
korraldas üle Nõukogude Liidu mitmesuguseid välisekspeditsioone, uurides koolihariduseta
täiskasvanud inimesi. Ühe järeldusena leidis ta, et hariduseta inimesed lahendavad lihtsaid
loogikaülesandeid väga erinevalt haritud inimestest.
„Näiteks selline ülesanne: „Kaugel põhjas, kus on külm ja palju lund, on kõik karud valged.
Novaja Zemlja asub põhjas, seal on külm ja palju lund. Mis värvi karud seal on?“
Tüüpiline vastus inimeselt, kes polnud koolis käinud, oli: „Ma ei tea, pole seal käinud.“
Kui ülesannet korrati, siis vastas ta. „Kui sa tõesti tahad teada, siis siin kõrval külas on üks
mees, kes on seal käinud, aga mina küll ei tea ja valetama ei hakka. Mida pole näinud, seda ei
räägi!“ /…/ Üks küsimus oli selline: „Kaks meest joovad alati koos teed. Üks joob praegu teed,
kas teine joob ka?“ Kohalikud vastasid, et kust me teame, me ajame praegu sinuga juttu.
Vaevalt et see teine mees praegu teed joob, väljas on veel valge ja ta peaks jahil olema.“
Siiski ei tähendanud see Tulviste sõnul seda, et need inimesed olnuks rumalad – nad lihtsalt
kasutasid vastamisel argimõtlemist, mis on tavaline osa meie kõigi igapäevategevusest.
Kaasaegne kooliharidus aga annab aluse teadusliku mõtlemisviisi tekkimiseks. Samad
inimesed vastaksid juba pärast pool aastat koolis käimist nendele küsimustele samamoodi nagu
meie.
Viited:
● Peeter Tulviste (2005). Miks nganassaanid lahendavad loogikaülesandeid valesti?
–Director, 7, 36–40, http://voromaaveere.blogspot.com/2015/09/peeter-tulviste-miks-
nganassaanid.html.

ENG:

Bench dedicated to Peeter Tulviste

Toome Hill

Peeter Tulviste (1945–2017) was a beloved lecturer, cultural psychologist, and rector of the University of Tartu. As a researcher, he was interested in how culture influences human thinking. He organised various field expeditions across the Soviet Union, studying adults without any formal education. One of his findings was that people with no education solve simple logic problems very differently from educated people.

“For example, one problem was: “Far in the north, where it is cold and snowy, all the bears are white. Novaya Zemlya is in the north; it is cold and there is lots of snow there. What colour are the bears there?”

A typical answer from someone without schooling was, “I don’t know, I’ve never been there.”

When the question was repeated, the person answered, “If you really want to know, there’s a man in the next village who’s been there, but I don’t know, and I’m not going to lie. What I haven’t seen, I won’t tell.” /…/ One question was the following: “Two men always drink tea together. One of them is drinking tea right now. Is the other drinking tea too?” The locals answered, “How are we supposed to know? We are talking to you. It is unlikely that the other man is drinking his tea now, it’s still light outside, and he should be hunting.”

According to Tulviste, this did not mean these people were stupid – they just answered using common sense, which is a normal part of our everyday life. Modern education, on the other hand, creates the basis for scientific thinking. If the same people went to school, they would answer these questions the same way we do in just six months.

Sources:
Peeter Tulviste (2005). Miks nganassaanid lahendavad loogikaülesandeid valesti? –Director, 7, 36–40. http://voromaaveere.blogspot.com/2015/09/peeter-tulviste-miks-nganassaanid.html.