KP12

EST:

Maimi maja (Vabriku 3, https://maps.app.goo.gl/NkcNfd92qXVnWgXi9) 

Nn Maimi maja oli 20. sajandi algul üks Tartu moodsamaid üürimaju − seal olid vesiklosetid ja elekter. Maja ehitaja Jaan Maim oli olnud Prangli mõisa tallipoiss, kes tuli Tartusse õnne otsima. Ta alustas siin köögitöölisena, kuid juba aasta pärast oli tal väike piimapood, seejärel talutarvete pood, siis kolis ta kesklinna kaubahoovi ja 1906. aastal rajas ta Vabriku 1 hoovile keemiatööstuse, kus toodeti näiteks saapa- ja vankrimääret ning tavotti. Peagi kujunes Jaan Maimist Tartu üks jõukamaid ärimehi, kes lasi muu hulgas ehitada ka Vabriku 3 hoone. 1930. aastatel elas majas mitu ülikooli õppejõudu, näiteks rahvamajanduse professor Mihhail Kurtšinski ja kunstiajaloolane Voldemar Vaga. Maimide pere ise elas kõrvalmajas aadressil Vabriku 1. 

Jaan Maimi poeg Nikolai Maim (1884–1976) oli eestikeelse õigusteaduskonna esimene dekaan, kes määrati ametisse juba 1919. aasta suvel. Ta oli õppinud juurat 1903.–1908. aastani Peterburi Ülikoolis, kuid kandidaadieksamid tegi 1909. aastal Moskvas. Seejärel sooritas ta 1915. aastal Tartus ka magistrieksamid, kuid väitekirja kaitsmiseni ta ei jõudnud. 1917. aastal osales Nikolai Maim Venemaa siseministeeriumi ametnikuna Eesti autonoomiaseaduse rakendusaktide koostamisel. Need aitasid autonoomia tõesti ellu viia ja valida Eesti esimese rahvaesinduse: Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu. 

1920. aasta lõpuks tõi Maim koos Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja Friedrich Puksooga üsna seikluslikul viisil Venemaalt tagasi ülikooli raamatukogule kuulunud kogud, mis olid sõja ajal Voroneži evakueeritud. 

Rahvusülikooli avamisel, 1. detsembril 1919 oli Nikolai Maim õigusteaduskonna ainus õppejõud. Juristina tuli tal koostada ülikooli ajutine põhikiri, dekaanina pidi ta hakkama otsima õppejõudusid. Maim oli esimene eestlane, kes kaitses 1927. aastal juura alal doktoriväitekirja. Töö ise oli venekeelne ning käsitles parlamentarismi ja riigi suveräänsust. Seejärel sai Maimist 1928. aastal korraline riigiõiguse professor. 

1944. aastal lahkus ta perega Eestist, oli mõnda aega erakorraline professor Saksamaal Marburgis (1944–1950) ja siirdus siis USA-sse. 

Nikolai Maimil jätkus tahtmist ja söakust mõelda, kuidas tuleks maailma rahvaste õigus ja elu korraldada nõnda, et kõik saaksid elada rahus ning kannaksid julgeoleku tagamise eest maailmas kõik ühteviisi kohustusi. Ta ise nimetas oma rahukorra plaani maailmateaduseks, hiljem hakati seda kutsuma mundoloogiaks. 

Vt ka: 

• Lea Leppik, Marju Luts-Sootak ja Hesi Siimets-Gross (2019). Nikolai Maim Eesti rahvusülikooli õigusteaduskonna alusepanija ja teadlasena. − Riigikogu toimetised, 151−162. 

• Marju Luts-Sootak (2022). Nikolai Maim 1943. aasta lõpus rahvaste enesemääramise õigusest. – Riigiõiguse aastaraamat, 261–270. 

• Nikolai Maim (2008). Mundoloogia. 

• Nikolai Maim (2022). Rahvaste enesemääramise õigus. – Riigiõiguse aastaraamat, 271–303. 

• Vilja Kohler (2016). Suure haardega tallipoiss ehitas oma aja uhkeima üürimaja. − Tartu Postimees, 15. aprill, https://tartu.postimees.ee/3656285/suure-haardega-tallipoiss-ehitas-oma-aja-uhkeima-uurimaja. 

Maimi maja Vabriku tänaval (autor Hillar Palamets, 1984) 

Tartu Ülikooli raamatukogu, https://dspace.ut.ee/items/1b13574f-28c7-4707-bc94-c63f279bb787. 

Nikolai Maim (autor Heinrich Riedel, 1920) 

Tartu Ülikooli raamatukogu, http://hdl.handle.net/10062/44803. 

ENG:

Maim’s house (Vabriku 3, https://maps.app.goo.gl/NkcNfd92qXVnWgXi9) 

The so-called Maim’s house was one of the most modern rental buildings in Tartu in the early 20th century – it had flushing toilets and electricity. Its builder, Jaan Maim, had been a stable boy at Prangli manor who came to Tartu to seek his fortune. He began as a kitchen hand, but within a year had a small dairy shop, then a shop selling farm supplies, and later moved to the indoor market in the city centre. In 1906, he established a chemical factory in the courtyard of Vabriku 1, producing boot and carriage greases and lubricants. Soon, Jaan Maim became one of the wealthiest businessmen in Tartu and had the house at Vabriku 3 built, among other properties. In the 1930s, several university professors lived in the building, including Professor of Economics Mikhail Kurchinski and art historian Voldemar Vaga. The Maim family lived next door at Vabriku 1. 

Jaan Maim’s son, Nikolai Maim (1884–1976), was the first Dean of the Estonian‑language Faculty of Law, appointed already in the summer of 1919. He had studied law at the University of St Petersburg from 1903 to 1908, but passed his candidate exams in Moscow in 1909. He also passed the master’s exams in Tartu in 1915, but did not manage to defend his thesis. In 1917, as an official of the Russian Ministry of Internal Affairs, Nikolai Maim took part in preparing the implementing acts for Estonia’s Autonomy Act. These made it possible to implement autonomy and elect Estonia’s first parliamentary representative body, the Provisional Assembly of the Governorate of Estonia. 

By the end of 1920, Maim and Friedrich Puksoo, Director of the University of Tartu Library, brought back the university library collections that had been evacuated to Voronezh during the war. 

At the ceremony of opening Estonia’s national university on 1 December 1919, Nikolai Maim was the only academic staff member of the Faculty of Law. As a lawyer, he drafted the university’s temporary statutes, and as a dean, he recruited academic staff. Maim was the first Estonian to defend a doctoral thesis in law in 1927. The thesis was written in Russian and discussed parliamentarism and sovereignity. In 1928, Maim became a full Professor in Constitutional Law. 

In 1944, he left Estonia with his family, worked for some time as an extraordinary professor in Marburg, Germany (1944–1950), and then emigrated to the USA: 

Nikolai Maim had the will and courage to think about how the rights and lives of the world’s peoples should be organised so that everyone could live in peace and bear the responsibility for ensuring global security. He called his peace plan ‘world science’; later it came to be known as mundology. 

See also: 

• Lea Leppik, Marju Luts-Sootak and Hesi Siimets-Gross (2019). Nikolai Maim Eesti rahvusülikooli õigusteaduskonna alusepanija ja teadlasena. − Riigikogu toimetised, 151−162. 

• Marju Luts-Sootak (2022). Nikolai Maim 1943. aasta lõpus rahvaste enesemääramise õigusest. – Riigiõiguse aastaraamat, 261–270. 

• Nikolai Maim (2008). Mundoloogia. 

• Nikolai Maim (2022). Rahvaste enesemääramise õigus. – Riigiõiguse aastaraamat, 271–303. 

• Vilja Kohler (2016). Suure haardega tallipoiss ehitas oma aja uhkeima üürimaja. − Tartu Postimees, 15 April, https://tartu.postimees.ee/3656285/suure-haardega-tallipoiss-ehitas-oma-aja-uhkeima-uurimaja. 

Maim’s house in Vabriku street (author Hillar Palamets, 1984) 

University of Tartu Library, https://dspace.ut.ee/items/1b13574f-28c7-4707-bc94-c63f279bb787. 

Nikolai Maim (author Heinrich Riedel, 1920) 

University of Tartu Library, http://hdl.handle.net/10062/44803.