KP19

EST:

Toomkirik (Lossi 25, https://maps.app.goo.gl/JEZSDqPQiQmUgeQz9)

1806. aastast 1980. aastani paiknes toomkirikus Tartu Ülikooli raamatukogu. Praegu on siin Tartu Ülikooli muuseum.

Saksakeelse ülikooli ajal 19. sajandil olid paljud õigusteaduskonna õppejõud ja kasvandikud raamatukoguga tihedalt seotud. Professorid Walter Friedrich Clossius ja Friedrich Georg von Bunge töötasid Tübingeni Ülikooli raamatukogu (Clossius oli varem seal mõnda aega töötanud) eeskujul ümber õigusteadusliku kirjanduse liigitusskeemi. 1839.–1842. aastani oli raamatukogu direktor provintsiaalõiguse professor Bunge. Pärast tema lahkumist Tartust juhtis raamatukogu pikka aega õigusteadust õppinud Emil Anders, kelle mälestused annavad suurepärase sissevaate temaaegse Tartu ülikooli- ja linnaellu.

Ülikooli venekeelsel ajajärgul (1892–1917) pidasid raamatukogu direktori ametit 1900.–1905. aastal Rooma õiguse professor Jevgeni Passek ja 1910.–1915. aastal rahvusvahelise õiguse professor Vladimir Hrabar (Grabar).

Kui 1920. aastal arutati, kas Eesti Vabariigi kõrgeim kohus tuleks avada Tallinnas või Tartus, oli üks argumente Tartu kasuks see, et siin asub Eesti parim juriidiline raamatukogu – ülikooli raamatukogu. Kahe maailmasõja vahelisel ajal mängis juristide kirjandusvajaduse rahuldamisel suurest raamatukogust tähtsamatki rolli teaduskonna seminariraamatukogu, mille juhataja või tema abina said nooremad õppejõud võimaluse teenida lisaraha. Seminariraamatukogu juhatas kaua aega Rooma õiguse dotsendina alustanud ja 1925. aastal Eestimaa õigusajaloo professoriks saanud Jüri Uluots. Assistendi või teadusliku stipendiaadina olid ametis tulevased Rooma õiguse professor Ernst Ein, haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann, finantsõiguse professor ja akadeemik Juhan Vaabel, tsiviilõiguse ja õigusajaloo professor Leo Leesment, tsiviilõiguse ja Rooma õiguse professor Elmar Ilus, kohtuministeeriumi kõrge ametnik Valter Nõges jt.

Vt ka:

Emil Alexander Lorenz Anders (1892). Erinnerungen des weil. Universitäts-Bibliothekars zu Dorpat Emil Anders nebst einer Biographie und Charakteristik des Verfassers.

Emil Anders (2012). Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused, Tartu Linnamuuseum.

Malle Ermel (2024). Tartu Ülikooli raamatukogu 220, Tartu.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli raamatukogu dissertatsioonide fond trepikojas pärast reevakueerimist (autor teadmata, 1922)

Tartu Ülikooli raamatukogu, http://hdl.handle.net/10062/61839.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli raamatukogu fuajee muusade spaleeriga enne raamatukogu 1927.–1928. aasta ümberehitustöid (autor teadmata, 1924)

Tartu Ülikooli raamatukogu, http://hdl.handle.net/10062/55797.

Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu lugemissaal (autor Viktor Levitski, 1952)

Tartu Ülikooli raamatukogu, https://hdl.handle.net/10062/107989.

Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu lugemissaal (autor Gustav German, 1974)

Tartu Ülikooli raamatukogu, http://hdl.handle.net/10062/69429.

ENG:

Tartu Cathedral (Lossi 25, https://maps.app.goo.gl/JEZSDqPQiQmUgeQz9)

From 1806 to 1980, the University of Tartu Library was housed in the cathedral. Today, it is home to the University of Tartu Museum.

During the period of the German-language university in the 19th century, many teaching staff members and alumni of the Faculty of Law were closely connected with the library. Professors Walter Friedrich Clossius and Friedrich Georg von Bunge reworked the classification scheme for legal literature, taking the University of Tübingen Library as their model (Clossius had previously worked there for some time). From 1839 to 1842, Professor of Provincial Law Bunge was the director of the library. After his departure from Tartu, the library was led for a long period by Emil Anders, who had studied law and whose memoirs offer an excellent insight into university and city life in Tartu at that time.

During the Russian-language period of the university (1892–1917), the position of library director was held from 1900 to 1905 by Yevgeny Passek, Professor of Roman Law, and from 1910 to 1915 by Vladimir Hrabar (Grabar), Professor of International Law. 

When, in 1920, it was debated whether the highest court of the Republic of Estonia should be established in Tallinn or in Tartu, one argument in favour of Tartu was that it was home to the country’s best legal library – the university library. Between the two world wars, the faculty’s seminar library played an even more important role in meeting the literature needs of lawyers. It was often led by junior members of academic staff, for whom this role also provided an opportunity to earn additional income. For many years, the seminar library was headed by Jüri Uluots, who had begun as an Associate Professor of Roman Law and, in 1924, became Professor of Estonian Legal History. Several future leading figures served as assistants or research fellows: Ernst Ein, Professor of Roman Law; Artur-Tõeleid Kliimann, Professor of Administrative Law; Juhan Vaabel, Professor of Financial Law and member of the Academy of Sciences; Leo Leesment, Professor of Civil Law and Legal History; Elmar Ilus, Professor of Civil Law and Roman Law; Valter Nõges, a senior official in the Ministry of Courts; and others.

KP19

Liitu uudiskirjaga

Leia meid

Kontakt

Rekvisiidid