KP2

EST:

Jaan Tõnissoni monument (Tõnissoni plats, https://maps.app.goo.gl/22QBShqDkxpn8Npu9) 

Eesti üks kuulsamaid poliitikuid, kahekordne riigivanem Jaan Tõnisson (1868–1941) õppis toonase Dorpati keiserliku ülikooli õigusteaduskonnas aastatel 1888–1892 ja sai 1928. aastal õigusteaduskonna audoktoriks. 

Legendaarse riigimehe mälestusmärk seisab kunagise Postimehe toimetuse ees. Ajal, mil Tõnisson oli ajalehe väljaandja ja toimetaja (1896–1930), kujunes Postimehest kõigepealt eesti rahvusluse uue tõusu, nn Tartu renessansi kandja ning hiljem Eesti olulisim päevaleht. Enne Eesti Vabariigi rajamist levitas Postimees rahvuslike aadete kõrval jõuliselt mõtet, et eestlased peavad rahvusliku autonoomia saavutamiseks võitma kätte majandusliku iseseisvuse. 

Kui paljudele eestlastele tundus, et venelaste ja sakslaste suurkapitali vastu ei saa, nägi Tõnisson lahendust ühistegevuses. Just sel põhjusel osales ta aktiivselt Eesti Põllumeeste Seltsi, Eesti esimese laenu-hoiuühistu (Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus) ja muude seltside tegevuses. 

1906. aastal oli Tõnisson üks viiest Eesti alalt Venemaa impeeriumi esimesse riigiduumasse valitud saadikust. Kui tsaarivalitsus otsustas 1908. aastal riigiduuma laiali saata, oli Tõnisson nende seas, kes julgesid selle vastu protestida. 

Vt ka: 

• Jaan Tõnisson, https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%B5nisson. 

• Lea Leppik (2008). Keiss ja Laagus – kaks idealistist majandusmeest 20. sajandi alguse Tartus. – Tuna, 2, 21–31, https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/LaagusKeiss_kaks_TUNA2008_2.pdf. 

Viiburi märgukirjale allakirjutamise eest kolmeks kuuks vangi mõistetud Tõnisson läheb enne vanglasse minekut sauna (autor: Aleksander Eisenschmidt, 1908) 

Eesti Rahva Muuseum, https://opendata.muis.ee/object/610510

ENG:

Monument to Jaan Tõnisson (Tõnissoni plats, https://maps.app.goo.gl/22QBShqDkxpn8Npu9) 

Jaan Tõnisson (1868–1941) was one of Estonia’s most famous statesmen, who served as the State Elder twice. He studied at the Faculty of Law of the then Imperial University of Dorpat from 1888 to 1892 and was awarded an honorary doctorate by the Faculty of Law in 1928. 

The monument to the legendary statesman stands in front of the former editorial office of the Postimees newspaper. When Tõnisson was its publisher and editor (1896–1930), Postimees first became a leading voice in the rise of the Estonian national movement, the so-called renaissance of Tartu, and later the most important daily newspaper in Estonia. Before the Republic of Estonia was established, Postimees not only promoted national ideals but also strongly argued that to achieve national autonomy, Estonians first needed to secure economic independence. 

While many Estonians felt it was impossible to compete with the powerful Russian and Baltic German capital, Tõnisson believed the solution lay in cooperative activities. For this reason, he was actively involved in the Estonian Farmers’ Society, Estonia’s first credit institution (the Tartu Estonian Loan and Savings Association), and in several other societies. 

In 1906, Tõnisson was one of the five representatives elected from the Estonian territory to the first State Duma of the Russian Empire. When the Tsarist government dissolved the Duma in 1908, Tõnisson was among those who dared to protest. 

See also: 

• Jaan Tõnisson, https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%B5nisson. 

• Lea Leppik (2008). Keiss ja Laagus – kaks idealistist majandusmeest 20. sajandi alguse Tartus. – Tuna, 2, 21–31, https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/LaagusKeiss_kaks_TUNA2008_2.pdf. 

Tõnisson, sentenced to three months in prison for signing the Vyborg Appeal, goes to the sauna before being sent to prison (Photo by Aleksander Eisenschmidt, 1908) 

Estonian National Museum, https://opendata.muis.ee/object/610510.