KP20
EST:
Tartu piiskopilossi asukoht (Uppsala 8, https://maps.app.goo.gl/AvCUQKvy5fKmCGEZ8)
Siin Toomemäe neemikul oli juba esimese aastatuhande keskel vanade eestlaste linnus ja 1030. aastal rajas Jaroslav Tark siia Jurjevi kindluse, mille eestlased 30 aastat hiljem maha põletasid. Pärast Tartu vallutamist 1224. aastal lõid saksa ristisõdijad Tartu piiskopkonna. Sellest kujunes üks Vana-Liivimaa võimsamaid riike.
Piiskoppidel oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Nende seas oli ka juriidilise kõrgharidusega isikuid. Piiskopiloss jäi valitsejate – kindralkuberneride või asehaldurite – asupaigaks ka siis, kui Tartu koos Liivimaaga 16. sajandi keskel Poola ja 1629. aastal Rootsi võimu alla läks. Kindlus purustati ja Vene väed tegid varemed maatasa alles Põhjasõja käigus 1708. aastal.
Seda sündmust on kirjeldatud Puhja köstri Käsu Hansu nutulaulus:
kik om maha sadanu,
õtse ärä mädänu,
niida saisa ma nüüd siin.
Oh, ma vaene Tarto liin!
19. sajandi alguses esitati piiskopilossi kohale Tartu tähetorn. Selle keldris võib näha mõnda piiskopilossi suurt tellist. Üksikud kivid leidsid taaskasutust ka 18. sajandil ehitatud majades.
Vt ka Madis Maasing, Mihkel Mäesalu, Anti Selart, Heiki Valk, Aldur Vunk (2024). Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium.
Tartu vaade (1553). Kuigi pildi ehtsus ja detailitäpsus on vaieldav, annab see ettekujutuse müüriga ümbritsetud keskaegsest Tartust. Piiskopiloss on vasakul ja Toomkirik sellest paremal
Wikimedia Commons, https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_1553.jpg.
ENG:
Site of Tartu bishop’s castle (Uppsala 8, https://maps.app.goo.gl/AvCUQKvy5fKmCGEZ8)
At this site on Toome Hill, an ancient Estonian stronghold stood already in the middle of the first millennium. In 1030, Yaroslav the Wise had the fortress of Yuryev built here, which the Estonians burned down thirty years later. After the conquest of Tartu in 1224, German crusaders established the Bishopric of Tartu, which grew into one of the most powerful states in Old Livonia.
The bishops held both secular and spiritual authority. Among them, there were also men with higher legal education. The bishop’s castle remained the residence of rulers – governors-general or viceroys – even when Tartu, together with Livonia, passed under Polish rule in the mid-16th century and under Swedish rule in 1629. The fortress was finally destroyed and its ruins razed to the ground by Russian troops during the Great Northern War in 1708.
This event has also been described in the early 18th-century lament by the Puhja sexton Käsu Hans:
kik om maha sadanu, [everything has fallen down,]
õtse ärä mädänu, [completely decayed,]
niida saisa ma nüüd siin. [so now I stand here.]
Oh, ma vaene Tarto liin! [Oh me, poor Tartu Town!]
At the beginning of the 19th century, the observatory was built on the site of the former bishop’s castle. In its cellar, one can still see some large bricks from the castle. Some stones were also reused in houses built in the 18th century.
See also: Madis Maasing, Mihkel Mäesalu, Anti Selart, Heiki Valk, Aldur Vunk (2024). Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium.
View of Tartu (1553). Although the authenticity and detail accuracy of the image can be debated, it gives an impression of medieval Tartu surrounded by walls. The bishop’s castle is on the left and the cathedral to its right.
Wikimedia Commons, https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_1553.jpg.