KP21

EST:

Tartu Naisühingu õigusbüroo (Munga 12, Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone, Rüütli ja Munga tänava nurk https://maps.app.goo.gl/C5ysCLNPzL74RZoz9) 

1930. aasta sügisel avas Tartu Naisühing aadressil Rüütli 20 (praegu Munga 12) õigusbüroo. See ettevõtmine tähistas märkimisväärset pööret Eesti õiguskultuuris, sest veel 20. sajandi alguses oli õigusteadus peaaegu täielikult meeste pärusmaa. 

Õigusbüroo eesmärk oli pakkuda juriidilist nõu neile, kelle elujärg oli kehvem ja kel puudusid vahendid vannutatud advokaadi palkamiseks. Büroo etteotsa asusid kaks noort juristi, Tartu Ülikooli kasvandikud Vera Poska-Grünthal (1898–1986) ja Olinde Ilus (1900–1988). Nagu paljud teised akadeemilise õigushariduse saanud naised, olid ka nemad alustanud oma karjääri advokaadina. 

Jaan Poska tütar Vera Poska-Grünthal oli esimene teaduskraadi kaitsnud eestlanna, kes sai 1939. aastal õigusteaduse magistriks väitekirjaga tööõiguse teemal. Ta oli ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esimene naislektor. 

Olinde Ilus lõpetas ülikooli õigusteaduskonna 1924. aastal ja asus aasta hiljem tööle vannutatud advokaadi abina. Ta oli oma erialal väga aktiivne: võttis osa rahvusvahelistest naiste konverentsidest, tegi kaastööd ajalehtedele ja ajakirjadele ning oli kuukirja „Taluperenaine“ õigusnõustaja. 

Mõlemad õigusbüroo juhid lõid aktiivselt kaasa naisliikumises, avaldasid artikleid naiste ja laste õigustest ning aitasid ette valmistada tsiviilseadustiku eelnõu perekonnaõiguse osa. Nii kujundasid nad õigust, mis pidi pakkuma õiglasemaid ja võrdsemaid võimalusi kogu ühiskonnale. Ka nende abikaasad olid seotud õigusteadusega: Vera Poska-Grünthali abikaasa, riigikohtunik Timotheus Grünthal oli samuti Tartu Ülikooli õppejõud. Olinde Ilusa teinepool oli Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor Elmar Ilus. 

Vera Poska-Grünthal meenutab oma mälestusteraamatus: „Meie klientideks olid peamiselt naised. Neil ei olnud harilikult raha advokaadi võtmiseks, tulid siis meilt abi otsima, kui enam polnud jõudu üksinda raskustega võidelda. Vahenditult õppisin tundma Balti Eraseaduse ülekohtuseid reegleid meie naiste suhtes ning aegamööda kujunes teadvuses nõue, et naised ise peavad taotlema seaduse muutmist, kuna mehed vabatahtlikult oma eesõigusi käest ära ei anna.“ 

Vt ka: 

• Katrin Kiirend-Pruuli (2017). Abikaasade isiklike suhete õiguslik korraldus Eesti esimesel iseseisvusperioodil: tee kaheliikmelise parlamendi suunas. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 205−231, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/2017_9_Kiirend-Pruuli.pdf. 

• Marju Luts-Sootak, Gaabriel Tavits ja Katrin Kiirend-Pruuli (2025). Vera Poska-Grünthal õigusteadlase ja õiguspoliitika kujundajana. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 154−202, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2023_Luts-Sootak-etal.pdf. 

• Merike Ristikivi (2025). Vera Poska-Grünthali juristitöö. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 233−236, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2023_Pae.pdf. 

• Merike Ristikivi (2021). Women and the Legal Academy in Estonia. In Memory of Vera Poska-Grünthal, the First Female Law Lecturer in Tartu, 309−320. 

• Vera Poska-Grünthal (1975). See oli Eestis 1919–1944. 

• Triin Tammkõrv (2013). Eesti naisadvokaadid esimese iseseisvusperioodi ajal. Bakalaureusetöö, https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dbbc0b7e-52eb-40b2-b39c-1354c4dea383/content. 

Tartu Naisühingu õigusbüroo asutamisteade „Naisühing asutas õigusteadlise büroo“ (19.10.1930). – Postimees. 

Vera Poska-Grünthal ja Timotheus Grünthal lastega (autor Lydia Taadler (Tarem), 1930–1932) 

Saaremaa Muuseum SA, SM F 3977:40 F. 

Olinde Ilus (vasakult kolmas) Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu koosolekul (autor ja aasta teadmata) 

T. Ilusa erakogu. 

ENG:

Legal office of Tartu Women’s Association (Munga 12, building of Hugo Treffner Gymnasium, corner of Rüütli and Munga streets, https://maps.app.goo.gl/C5ysCLNPzL74RZoz9) 

In the autumn of 1930, Tartu Women’s Association opened a legal office at Rüütli 20 (now Munga 12). This marked a significant turning point in Estonian legal culture, as at the beginning of the 20th century, the field of law was still almost entirely dominated by men  

The legal office aimed to provide legal advice to those who were less well-off and lacked the means to hire a sworn advocate. The office was headed by two young lawyers, graduates of the University of Tartu: Vera Poska-Grünthal (1898–1986) and Olinde Ilus (1900–1988). Like many other women with academic legal training, both had begun their careers as advocates. 

Vera Poska-Grünthal, the daughter of Jaan Poska, was the first Estonian woman to obtain an academic degree in law, earning a master’s degree in 1939 with a dissertation on labour law. She was also the first female lecturer at the University of Tartu Faculty of Law. 

Olinde Ilus graduated from the university’s Faculty of Law in 1924 and began working a year later as an assistant to a sworn advocate. She was very active in her field: she participated in international women’s conferences, wrote in newspapers and journals, and served as legal adviser to the monthly women’s magazine Taluperenaine. 

Both heads of the legal office were actively involved in the women’s movement, published articles on the rights of women and children, and helped to prepare the family law section of the draft Civil Code. In this way, they shaped a legal framework intended to offer fairer and more equal opportunities for the entire society. Their spouses were also lawyers: Vera Poska-Grünthal’s husband, Supreme Court justice Timotheus Grünthal, was likewise a lecturer at the University of Tartu. Olinde Ilus’s husband Elmar Ilus was Professor of Civil Law and Civil Procedure at the University of Tartu. 

In her memoirs, Vera Poska-Grünthal recalls: “Our clients were mainly women. They usually had no money to hire an advocate and came to us for help when they no longer had the strength to struggle alone with their difficulties. Through direct experience, I learned about the unjust rules of the Baltic Private Law as applied to us, women, and gradually, I came to a conviction that women themselves must seek changes in the law, as men would not voluntarily relinquish their privileges.” 

   

See also:   

• Katrin Kiirend-Pruuli (2017). Abikaasade isiklike suhete õiguslik korraldus Eesti esimesel iseseisvusperioodil: tee kaheliikmelise parlamendi suunas. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 205−231, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/2017_9_Kiirend-Pruuli.pdf.   

• Marju Luts-Sootak, Gaabriel Tavits and Katrin Kiirend-Pruuli (2025). Vera Poska-Grünthal õigusteadlase ja õiguspoliitika kujundajana. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 154−202, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2023_Luts-Sootak-etal.pdf.   

• Merike Ristikivi (2025). Vera Poska-Grünthali juristitöö. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 233−236, https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2023_Pae.pdf.   

• Merike Ristikivi (2021). Women and the Legal Academy in Estonia. In Memory of Vera Poska-Grünthal, the First Female Law Lecturer in Tartu, 309−320.   

• Vera Poska-Grünthal (1975). See oli Eestis 1919–1944.   

• Triin Tammkõrv (2013). Eesti naisadvokaadid esimese iseseisvusperioodi ajal. Bakalaureusetöö, https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dbbc0b7e-52eb-40b2-b39c-1354c4dea383/content.   

   

   

   

Founding announcement of the legal office of Tartu Women’s Association 
“Naisühing asutas õigusteadlise büroo” (19 October 1930) – Postimees. 

   

  

   

   

Vera Poska-Grünthal and Timotheus Grünthal with their children (author Lydia Taadler (Tarem), 1930–1932) 

Saaremaa Museum Foundation, SM F 3977:40 F 

   

   

   

Olinde Ilus (third from the left) at a meeting of the Estonian Association of Academic Women (author and year unknown) 

Private collection of T. Ilus.