KP4

EST:

Eesti Teaduste Akadeemia esimene hoone Knorringu Aadlimajas (Lai 36, https://maps.app.goo.gl/zZ1b3yXJ6WhnCFcz5)

1930. aastate teisel poolel, kui Eesti majanduselu oli suurest majanduskriisist taastumas, hakati uusi teadusasutusi rajama ka väljapoole Tartu Ülikooli (nt Tallinna Tehnikainstituut, millest sai 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikool). Otsiti ka võimalust teadustöö koordineerimiseks ja parimaks variandiks peeti eri teadusvaldkondi ühendava Eesti Teaduste Akadeemia loomist.

Mõtteid sellise asutuse vajalikkusest oldi mõlgutatud alates esimesest maailmasõjast – selleks ajaks oli Eestis juba piisavalt eestlastest haritlasi. Tartu Ülikooli avamine 1919. aastal eestikeelse õppe- ja teadusasutusena näitas, et eestlastel oli teaduse tegemisega tõsi taga.

Esialgu oli plaanis kujundada teaduste akadeemiaks ümber 1838. aastal ülikooli juures tegutsema hakanud Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Selts on välja andnud näiteks rahvuseepose „Kalevipoeg“, mille loomist alustas Friedrich Robert Faehlmann ja mille viis lõpule Friedrich Reinhold Kreutzwald – mõlemad arstid.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1894.–1898. aastal õppinud Konstantin Päts kirjutas Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadusele alla küll ÕES-i 100. aastapäeval, 28. jaanuaril 1938, kuid akadeemiat ei moodustatud siiski ÕES-i baasil. Erinevalt seltsi humanitaarkallakust oli teaduste akadeemia pigem loodus- ja rakendusteadusliku suunitlusega.

Ehkki õigusteaduskonnast osales teaduste akadeemia ettevalmistustöös aktiivselt rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip, jõudis akadeemia asutajaliikmete sekka Eestimaa õiguse ajaloo professor Jüri Uluots. Järgmise juristina valiti Eestis akadeemikuks Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo 2013. aastal.

Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste sektsioon 1938. aastal. Esimene rida vasakult: Jüri Uluots, Edgar Kant, Julius Mark; teine rida vasakult: Gustav Suits, Hendrik Sepp, Oskar Loorits (autor teadmata)

Tartu Ülikooli raamatukogu, https://utlib.ut.ee/kogud/omeka-s/s/rahvusulikool100/item/7512.

Praegu kannab teaduste akadeemia esimene hoone Knorringu Aadlimaja nime, sest see kuulus kunagi Knorringute aadlisuguvõsale. Tartu kesklinna uhked majad kuulusidki enamasti aadlikele, mitte rikastele kaupmeestele. Sellest on tulnud ka Rüütli tänava nimetus – sinna ehitasid oma majad Liivimaa rüütelkonna liikmed.

Vt ka:

Ken Kalling ja Erki Tammiksaar (2008). Eesti Teaduste Akadeemia: ajalugu. Arenguid ja järeldusi, 25–49, https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/06/ajalugu-1.pdf.

Aime Jõgi (2024). Knorringu aadlimaja peremees Romet Rand: Loodame, et see heategu ei jää ka universumis märkamata. – Tartu Postimees, 11. oktoober, https://tartu.postimees.ee/8112194/knorringu-aadlimaja-peremees-romet-rand-loodame-et-see-heategu-ei-jaa-ka-universumis-markamata.

Knorringute aadlivapp

Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Knorring#/media/Fail:Knorring_COA.jpg.

ENG:

The first building of the Estonian Academy of Sciences in the Knorring Manor House (Lai 36, https://maps.app.goo.gl/zZ1b3yXJ6WhnCFcz5)

In the second half of the 1930s, when Estonia’s economy was recovering from the great depression, new research institutions were also established outside the University of Tartu (for example, Tallinn Technical Institute, which became Tallinn University of Technology in 1938). Possibilities for coordinating research were sought, and the best option was found to create the Estonian Academy of Sciences, an institution that would bring together different fields of research.

The need for such an institution had been discussed since World War I, by which time Estonia already had a sufficient number of educated Estonians. The opening of the University of Tartu as an Estonian-language educational and research institution in 1919 showed that Estonians were serious about doing research.

The initial plan was to transform the Learned Estonian Society, founded in 1838 at the university, into the Academy of Sciences. The society had published, for example, the national epic Kalevipoeg, begun by Friedrich Robert Faehlmann and completed by Friedrich Reinhold Kreutzwald, both physicians.

Konstantin Päts, who had studied at the University of Tartu’s Faculty of Law from 1894 to 1898, signed the law establishing the Estonian Academy of Sciences on 28 January 1938, on the 100th anniversary of the Learned Estonian Society. However, the academy was not formed based on the society. Differently from the society that was focused on the humanities, the academy was more oriented towards natural and applied sciences.

Although Professor of International Law Ants Piip from the Faculty of Law took an active part in preparing the establishment of the academy, Professor of Estonian Legal History Jüri Uluots became one of its founding members. The next legal scholar to be elected a member of the academy in Estonia was Lauri Mälksoo, Professor in International Law at the University of Tartu, in 2013.

The humanities division of the Estonian Academy of Sciences in 1938. Front row, from left: Jüri Uluots, Edgar Kant, Julius Mark; second row, from left: Gustav Suits, Hendrik Sepp, Oskar Loorits (author unknown)

University of Tartu Library, https://utlib.ut.ee/kogud/omeka-s/s/rahvusulikool100/item/7512

The first building of the Estonian Academy of Sciences is now called the Knorring Manor House, as it once belonged to the noble Knorring family. The grand buildings in central Tartu were mostly owned by noble families rather than wealthy merchants. This is also where the name of Rüütli street (rüütel=knight) originates – members of the Livonian knighthood built their houses on this street.

KP4

Liitu uudiskirjaga

Leia meid

Kontakt

Rekvisiidid