KP8
EST:
Leo Leesmendi elukoht (C. R. Jakobsoni 13, Google Mapsis maja vaade hägustatud: LINK!
Õigusajaloolane ja orientalist Leo Leesment (1902–1986) oli eestikeelse õigusteaduskonna esimene kasvandik, kes jõudis nii magistritöö kaitsmiseni (see käsitles keskaegset õiguseraamatut Liivimaa õiguspeeglit, 1926) kui ka omandas esimese eestlasena õigusajaloo doktorikraadi. Väitekirjas käsitles Leesment keskaegse Liivimaa kriminaalõigust.
Leesment täiendas end teadusliku stipendiaadina Austrias, Prantsusmaal, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Lisaks õigusajaloo uurimisele tegeles ta ka näiteks Kihnu ajaloo ja orientalistikaga. Ta oskas 15 keelt, mh siiami, türgi, malai, araabia ja hiina keelt, ning pidas Hiina õiguse valikkursust.
Ülikoolis oli ta aastast 1928 õppejõud, aastast 1934 dotsent, seejärel tsiviil- ja hiljem kriminaalõiguse professor ning pärast teist maailmasõda taas dotsent.
Stalini ajal represseeritud Leesment viibis aastail 1951–1956 vangilaagris. Sealt naasnuna ei olnud tal enam võimalik õigusteaduskonnas karjääri jätkata, kuid 1957. aastal anti talle töökoht ülikooli raamatukogus, mille käsikirjade osakonna juhataja oli ta kuni 1965. aastani.
Pensionile jäänuna sai ta siiski võimaluse igal aastal kuu aega õigusajalugu õpetada ja hoida õigusteaduskonnas Eesti Vabariigi aegset vaimu.
Tähtvere linnaosa asub Tähtvere mõisa endisel maa-alal. Pärast mõisamaade konfiskeerimist 1919. aasta maaseaduse alusel läks kogu maa riigile ja liideti linnaga 1923. aastal. Sinna kerkis moodne terviklikult planeeritud linnajagu, kus said elukoha paljud professorid ja õppejõud. Seetõttu hakati Tähtveret hüüdma professorite linnaosaks. Lisaks Leo Leesmendile (kelle majal on ka mälestustahvel) elasid siin õigusteaduskonna õppejõududest näiteks Endel Laasik, Jüri Jegorov, Endel Ploom, Peeter Kask, Abner Uustal, Elmar Ilus, Helmut Kadari ja Eimar Rahumaa, aga ka üliõpilased, näiteks Jaan Kross.
Vt ka:
- Aili Karindi (2006). Leo Leesment. Õigusteaduskonna auväärse õppejõu kuulsast sugupuust ja huvitavast eluteest, 53–85.
- Jüri Saar (2013). Professorite linnajagu. – Tartu Postimees, 20. oktoober, https://tartu.postimees.ee/2567068/professorite-linnajagu.
- Lauri Mälksoo (2020). 75 aastat hiljem: Jaan Kross ja tema pooleli jäänud kandidaaditöö „Rahvusvahelise lepingu mõistest“. – Juridica, https://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_riigi_iguse_aastaraamat_2020_75_aastat_hiljem_jaan_kross_ja_tema_pooleli_j_nud_kandidaadit_rahv.
- Leo Leesment. Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leesment_leo.
- Mare Rand (2003). Leo Leesment 100. – Tartu Ülikooli raamatukogu aastaraamat 2002, 120–122, https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/view/12814/7898.
Leo Leesment 1930. aastatel (autor Heinrich Riedel)
Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=1008547&_xr=69b9456f4d977.
Leo Leesment 1981. aastal (autor teadmata)
Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leesment_leo.
ENG:
Leo Leesment’s residence (C. R. Jakobsoni 13, house blurred in Google maps: LINK!
Legal historian and orientalist Leo Leesment (1902–1986) was the first graduate of the Estonian‑language Faculty of Law to complete both a master’s thesis (on the medieval book of law, the Livonian legal mirror, in 1926) and the first Estonian to obtain a doctorate in legal history. In his dissertation, Leesment dealt with criminal law in medieval Livonia.
Leesment gained further experience as a research fellow in Austria, France, Sweden, Denmark and Germany. In addition to legal history, he was also interested in the history of Kihnu island and Oriental studies. He knew 15 languages, including Siamese, Turkish, Malay, Arabic and Chinese, and taught an elective course on Chinese law.
He became a member of the teaching staff at the university in 1928, an Associate Professor in 1934, a Professor of Civil Law and later of Criminal Law, and an Associate Professor again after World War II.
During Stalinist repressions, Leesment was in a labour camp from 1951 to 1956. After his return, he could no longer continue an academic career in the Faculty of Law, but in 1957, he was given a post at the university library, where he worked as head of the manuscripts department until 1965.
After retiring, he was allowed to teach legal history for one month each year, thereby helping keep the spirit of the pre-war Republic of Estonia alive in the Faculty of Law.
The district of Tähtvere stands on the lands that once belonged to Tähtvere manor. After the manor land was seized under the Land Act of 1919, the area passed into state ownership and was incorporated with the city in 1923. A modern, well-planned urban district was built, and many professors and lecturers made their homes there. This is why Tähtvere became known as the professors’ district. In addition to Leo Leesment (whose house has a memorial plaque), other members of the Faculty of Law lived here, for example, Endel Laasik, Jüri Jegorov, Endel Ploom, Peeter Kask, Abner Uustal, Elmar Ilus, Helmut Kadari and Eimar Rahumaa, but also students, for example, Jaan Kross.
See also:
- Aili Karindi (2006). Leo Leesment. Õigusteaduskonna auväärse õppejõu kuulsast sugupuust ja huvitavast eluteest, 53–85.
- Jüri Saar (2013). Professorite linnajagu. – Tartu Postimees, 20 October, https://tartu.postimees.ee/2567068/professorite-linnajagu.
- Lauri Mälksoo (2020). 75 aastat hiljem: Jaan Kross ja tema pooleli jäänud kandidaaditöö „Rahvusvahelise lepingu mõistest“. – Juridica, https://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_riigi_iguse_aastaraamat_2020_75_aastat_hiljem_jaan_kross_ja_tema_pooleli_j_nud_kandidaadit_rahv.
- Leo Leesment. Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leesment_leo.
- Mare Rand (2003). Leo Leesment 100. – Tartu Ülikooli raamatukogu aastaraamat 2002, 120–122, https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/view/12814/7898.
Leo Leesment in the 1930s (author Heinrich Riedel)
National Archives of Estonia, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=1008547&_xr=69b9456f4d977.
Leo Leesment in 1981 (author unknown)
Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leesment_leo.