Võtame hooaja kokku

PÄEVAKUD

Seiklushundi spordiaasta algab ikka reeglina päevakutega ning ega seegi aasta ei erinenud. 12. märtsil hakkas pall veerema ning alustasime päevakute hooaega, ikka tuulise ja sombuse ilmaga Annelinnas. Nagu ikka, toimus kevadel 10 päevakut, millest kolm toimus linnast väljas. Osavõturohkeim oli Ujula päevak, kus tulemuse sai kirja 836 inimest. Sel päevakul tõime juurde veel lisategevusi ning kuulutasime selle välja kui perepäeva. Eesmärk oli tegelikult koguda kokku 1000 tulemust, aga jäi sel korral püüdmata. Ehk suudame uuel kevadel ilmataadiga ka kokkuleppele saada ning ega me jonni ei jäta.. 🙂 Kõige väiksema osavõtuga päevak oli Tõrvandi, kus ilm ning linna kaugus mängisid oma rolli. Kokku oli osalejaid 297. 

Sügishooajaga alustasime kohe septembrist ning esimene päevak toimus 3. septembril ERMi ümbruses. Sügiseseid päevakuid jäävad meenutama eelkõige lisa- ja seiklusrajad, kus osalejad said katsetada mäluorienteerumist, koridoris orienteerumist, eriti pikki otsi ja sprindilikke variante. Lisarajad saavad olema ka meie uue hooaja üheks eesmärgiks.
Sügise populaarseim päevak oli Anne kanali päevak, kus kokku kogunes 628 osalejat. Kõige vähem osalejaid kogunes Variku päevakul, kus tulemuse sai kirja 419 osalejat. 

Sügispäevakutel katsetasime ka lastetreeningutega, mis võeti täitsa soojalt vastu. Suure tõenäosusega jätkame ka kevadel ning püüame veelgi süstemaatilisemalt asjale läheneda.

Kokku tehti kevadhooajal 5556 osaluskorda, mis teeb kevadise hooaja keskmiseks osalejate arvuks 555. Sügishooajal tehti kokku 5147 osaluskorda, mis teeb sügishooaja keskmiseks osalejate arvuks 514.
Kui vaatame otsa aasta algul seatud eesmärkidele, siis võib päevakute üle igatahes rõõmustada. Need said täidetud ja pisut isegi ületatud. Päevakud on Tartus kanda igal juhul väga mõnusalt kinnitanud ning meil on tõesti hea meel, et iga nädal suudame motiveerida märkimisväärse hulga inimesi õues liikuma! 

2026. a kevadhooajal tuleb väike muudatus, millest loodetavasti saab vaid rõõmu tunda.. 🙂

ROGAINID

Rogainiaasta kulges sarnaselt eelnevatele ehk vaheldasime linna ja metsa. Esimene stardipauk sai ikka traditsiooniliselt tehtud Tartus. Osalejad said ringi käia eelkõige Annelinnas, Ihastes ja Raadil. Rajameistriks oli seiklushunt isiklikult ehk Arvi Anton. 

Esimene metsarogain toimus Vehendil. Elevust oli omajagu selle eel, sest maastik sealkandis oli väga äge ning rajameistriks seikluste meister Joosep Tammemäe isiklikult. Meie pilgud aga olid viimastel päevadel naelutatud Ilmateenistuse lehel, mis üldse armu ei andnud. See tähendas, et rentisime juurde hulga telke ning olime valmis selleks, et paljud jäävad tulemata, sest ilm oli tõesti VÄGA märg. Kohapeal registreerimisse ei uskunud meist keegi. Elu oskab ikkagi üllatada.. Kohale tuli väga suur osa registreerunutest ning kohapeal registreeris ka terve ports osalejaid. Rahvas rajal ei kurtnud – kõik olid ju valmis selleks, mis ees ootab. Mõnes mõttes on tore, et on ka selliseid rogaine. Meeldejääv oli ta igaljuhul küll.. 

Kolmandal rogainil oli aeg taas urbanistlikuks lähenemiseks. Kord mainis meie oma osaleja hr. Kala, et tulge nüüd Võrru kah. Arvi siis mõtles, et mis seal ikka.. Teeme ära! Võru on parajalt kaugel ka meie jaoks ning võrdlemisi tundmatu. Küll aga on sealpool tugev orienteerumiskultuur ning meistrid võtta. Meie rõõmuks oli Lauri Sild valmis võtma rajameistri kohustuse ning täitis seda suurepäraselt. Võru maastik oli väga vaheldusrikas ning planeerimisel läheneti kaardile igast küljest. 

Viimane rogain on ikka viimastel aastatel toimunud Otepää kandis ja seda ka sel korral. Ees ootas Palu rogain ning Arvi võttis rajameistri rolli taas enda kanda. On sügis tema lemmikaeg ning metsas uitamine lemmiktegevus. Need kaks saabki rajameistri töös edukalt ühendada. Müttas teine päikeseliste ilmadega oma planeeritud punkte läbi ja nautis sajaga. Kirjutas siis ka kommentaari, et väga ilus mets on! Punkte viisid maastikule Anniki ja Riho ning igakord, kui nad metsast välja tulid, küsisid nad Arvilt, et .. kus ja millal see ilus mets täpsemalt tulema peaks.. Sama küsimuse esitasid ka mitmed osalejad Arvile. No vot.. teate seda ütlust, et “ilu on vaataja silmades”..
Kahtlemata oli suur roll Arvi heal kogemusel sellel kaunil päikesel, mida me Palu rogaini ajal kordagi kahjuks ei näinud. 

Kokku tehti 1642 osaluskorda rogainisarjas. Populaarseim rogain oli esimene. Tartusse kogunes 552 rogainisõpra. Kõige vähem osalejaid oli Vehendil – 332.
Keskmiselt 6.5% osalenutest osales rattaklassis. Matkaklassi nautis keskmiselt 9.5% osalejaist. Meie suureks rõõmuks osales pereklassis keskmiselt 21.5% osalejatest. Seega jääb kerge matemaatika tulemusena alles 62.5%, mis täitis põhiklasse. 

Osaluste arv jäi veidi meie ambitsioonikast ootusest madalamale. Küll aga on osalejate arv tõusujoones olnud viimased paar aastat, mis on kahtlemata positiivne! 

MAPRI EHITUS X VÄGILASE JOOKS

Vägilase jooksud kulgesid üsna sarnases rütmis möödunud aastaga, kui pidada silmas toimumisaegu ning asukohti. Küll aga sai juurde genereeritud erinevaid takistusi ning valikusse tekkis ka ajavõtuta osalemise võimalus, millest nii mõnedki kinni haarasid. 

Alustasime Kiviõlis maikuu esimesel nädalavahetusel. See aeg on alati nagu loterii. Võib olla ligi 20 kraadi sooja ning võib lörtsi sadada. Seekord oli küll päikest, aga oli ka vägagi külm ja lõikav tuul. Kiviõli karmidest tõusudest rühkis üles-alla 324 vägilast ning pisemaid osalejaid kogunes 53. Esmakordselt said osalejad joosta üles kurikuulsast rambist.
Möödunud hooajaga võrreldes oli osalejate arvus selge langus. Kas asi on asupaigas, ajas, ilmas, tasudes.. Seda võimegi üksipulgi lahti võtta. Ilmselt tuleb tõdeda, et on natuke kõike ja võib-olla mitte ükski asi nendest.. Sellegipoolest otsustasime Kiviõli jätta hetkeks tallele. Tegelikult on tegu väga ägeda kohaga, kus on suurepärane maastik ning ülimalt lahke pererahvas! 

Juuni alguses suundusime Rummu. Suvesooja siiski väga tunda ei saanud. Ilmad olid olnud jahedad, mistap oli ka vesi vägagi külm. Vähemalt ei sadanud horisontaalselt vihma nagu eelmine aasta! Uue takistusena toodi kaldus pulksein, mis oli piisavalt väljakutsuv, kuid siiski tehtav. Osalejaid kokku 487 ning lastejooksudel vudis 90 last.
Jällegi võrreldes eelmise aastaga korralik kolinal kukkumine osalejate numbrites. Võtab kukalt kratsima. Kas meie kommunikatsioon on kehv? Kas on vale aeg taas? Tundub see liiga keeruline? Või liiga ühetaoline? Mis peletab osalejaid eemale, kui tavalised jooksud pigem buumivad? 

Viimane etapp toimus ikka Lähtel. Järjekordselt ka Öövägilane, mis on ikka täiesti omaette üritus. Kohale tuleb inimesi, keda päevavalguses ei näe ja see on hästi vahva! Kokku osales 217 öövägilast. Päevasel üritusel toimusid järjekordselt Eesti meistrivõistlused ning mõõtu võeti nii 4 km kui ka 8 km rajal. Kokku osales 466 vägilast ning ligi 150 last.
Lähte etapil katsetasime karistusena ja alternatiividena muid variante peale kosmonautide. Ausalt oleme arvamusel, et see on üks asi, mis peletab osalejaid eemale. Mistap uuel aastal jäävad kosmonaudid puhkepausile ning lahendame raja alternatiivsete ja lihtsamate variantidega. 

Koos laste osalusega kogunes 1787 osaluskorda, mis on alla ootuse ning pani meid raskesse olukorda. Kuidas edasi? Iseenesest osaleb ikkagi üsna suur hulk inimesi ja neid ei soovi kuidagi alt vedada. Aga vähene osalus vajutab meid kõvasti, sest kulud ühe Vägilase jooksu ülesehitamisel on vägagi suured.
Aga pusime edasi! 1.5 aasta pärast toimuvad Euroopa meistrivõistlused takistuskrossis siinsamas Tartus ning see tähendab, et see ala on meil tugevalt fookuses veel kaks aastat.

Kokku korraldasime 2025. aastal 29 üritust, millega kogusime 14 277 osaluskorda. Selle üle on meil muidugi kõige rohkem hea meel, sest ühtlasi on see meie rekord. Teisalt näitab see number, kui paljusid inimesi me tegelikult aasta jooksul liikuma paneme! Viimase päevakuga täitus ka ilus ümmargune 100 000 osaluskorda. Aitäh kõikidele, kes on nende aastate jooksul meiega koos liikunud!