Funktsionaalne treening – lihtsalt sõnakõlks?

Jõusaalis käimisel on mitmeid eesmärke. Kelle jaoks on see eelkõige välimuse küsimus, kelle jaoks elukvaliteedi parandamine. Tihtipeale on just esimene see peamine motivaator – me soovime välja näha teatud moel. Selleks tegeleme lihastega isoleeritult ja üldiselt jõusaalis olevate masinate abil. See kõik on okei ja see võibki olla Sinu jaoks sisuliselt funktsionaalne treening. Reeglina on igal treeningul ju mingisugune funktsioon. Küll aga traditsioonilisemas mõttes mõeldakse funktsionaalse treeningu all sellist treeningut, mis kaasab rohkem ka neuromuskulaarse (ehk närvi ja lihase) vahelise seose. 

Mis see siis täpsemalt on?

Nagu mainitud, keskendub funktsionaalne treening sellele, et kaasata rohkem ka aju võimekust lihaste koordineerimisele.
Traditsioonilises jõutreeningus keskendutakse masinate kasutamisele ning seeläbi töötatakse teatud lihastega isolatsioonis. Funktsionaalne treening keskendub liikumismustrile ning erinevatele liikumissuundadele keha suhtes.

Kas näha lihtsalt hea välja või olla ka võimekas?

Selle kahe vahe võiks kokku võtta sisuliselt ühe sõnaga – stabiilsus. 

Kasutades jõutreeningul masinaid, tegeleb stabiliseerimisega eelkõige just masin mitte Sina. Suured lihased kasvavad jõudsalt, kuid väikesed stabiliseerivad lihased ei saa vajalikku koormust. 

Kasutades oma keharaskust või hantleid/kange/topispalle jms oled just Sina see, kes tegeleb oma keha stabiilsena hoidmisega. 

Aga miks ma peaksin sellele mõtlema?

Eks ikka tuleviku pärast. Funktsionaalse treeningu eesmärk on valmistuda “saja-aastase kümnevõistluseks”, kui kasutada P. Attia sõnu. See tähendab kümmet füüsilist võimekust, mida soovid ka saja-aastasena ellu viia. (Lisalugemiseks sobib P. Attia raamat “Elada veel” või inglise keeles “Outlive”)
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui soovid 80-aastaselt oma 15 kg kaaluvat lapselast tõsta, peaksid praegu suutma tõsta ilma pingutuseta 25 kg kangi. Treenida tuleb “varuga”, sest lihasmassi kadu on vananedes paratamatu. 

Ühtlasi on see ennetav võimalike vigastuste eest, kuna läbi treeningu saavad tugevaks ka ligamendid ja kõõlused ning säilitad nende liikumisulatuse. See on hea ootamatuteks elulisteks olukordadeks (nagu näiteks jää peal libisemine). 

Aga milleks üldse siis jõusaalis käia?

Selle postituse eesmärk ei ole kõrvale heita masinatel treenimist. Sellel on oma aeg ja koht ning see on ikkagi parem kui üldse mitte midagi teha! Küll aga on selle postituse eesmärk panna mõtlema – ehk on mõned harjutused masinal, mida saaks teha ka teisel viisil aeg-ajalt?

Näiteks võid jalapressi masina asemel teha hoopis bulgaaria (käär)kükki või väljaasteid jne. 

Kõige olulisem asi on siiski liikumine, ükskõik missugune. Seejärel on oluline lisaks südame-veresoonkonnale tööd anda ka oma lihastele ning seda just raskuste tõstmisel (või esialgu keharaskusega). Hoia end mitmekülgselt liikumas!