Järvselja raja-ja kaardimeistri infokillud: Peep Teppo, Markus Puusepp
Kaardi täiustamine
Järvselja rogainiala kaart on valdavalt valget värvi. See tähendab, et suurema osa kaardist katab metsala ning kuna raietöid tehakse üsna aktiivselt, siis on ortofotode abil kaardi täiustamist kenasti omajagu.
Kõrge mets jätab kaardikihtide ja fotode peal ka mitmesugust olulist peitu ning seega on vajalik teha mitmeid tiire kohapeal, et saaksid selgeks tehtud ja orienteerumiskaardile kantud kõik rajad ning inimtekkelised muudatused. Kõige keerukam on ehk asustatud punktide ümber, kus toimunud enim uuendusi, mida vanematel kaartidel kajastatud pole.
Järvselja maastiku iseloom
Nagu juba mainitud, siis Järvselja puhul asub võistlusmaastik suures osas metsamaal, vähesel määral on põllu- ja rohumaad.
Metsade majandamiseks on kasutusel kvartali võrgustik, mis tähendab, et metsad on suures osas jaotatud 300 x 600 m ristkülikukujulisteks aladeks. Rogaini puhul tähendab see seda, et võistlejatel on võimalik kasutada kvartali sihte liikumiseks ja enda asukoha tuvastamiseks.
Reljeefi poolest on tegemist üsna tasase piirkonnaga.
Eesti metsanduse seisukohalt on Järvselja väga oluline paik, sest tegemist on metsandustudengite praktikabaasiga. See tähendab, et sealt võib leida mitmeid metsanduslike katsealasid, võõrpuuliikide puistusid, arboreetumi ja ühtlasi kasvavad seal ka mõned Eesti rekordpuud.
Kuna rogainikaardile jääb ka ürgmetsa ala, siis osalejad peavad arvestama keeluala piiride jälgimisega.
Soovitused Järvselja rogainil osalejatele
Metsamaastik on väga vaheldusrikas – raielangid, noorendikud, vanad metsad, kiirelt joostavad männimetsad, raskesti läbitavad tormimurru alad, sood jne.
Rajal seisma jäädes võib olla suhteliselt kindel, et tülitama tulevad sääsed ja suured parmud. Vaatamata suvekuule võiks selga panna pikkade säärte ja käistega riided – seda eelkõige kriimustuste vältimiseks. Ning Järvselja piirkond on tõeline looduse nautimise ja muust maailmas lahtiühendumise paik – telefonilevile ei tasu liialt loota.
