Seiklushunt

Kuidas leida ja hoida motivatsiooni liikumiseks?

Liikumine ja treeningud on meie tervise ja heaolu jaoks üliolulised, kuid motivatsioon nendega tegelemiseks ei ole alati iseenesestmõistetav. Eriti noorte puhul on oluline toetada motivatsiooni, sest kui see puudub, ei saa eeldada, et kehaline aktiivsus muutub elu loomulikuks osaks. Antud blogipostitus on kokkuvõte loengust “Mis tagab motivatsiooni liikuda ja treenida?”, mille lektoriks oli Hasso Paap.

Miks motivatsioon on nii tähtis?

Uuringud näitavad, et kui keskkond ei toeta inimese põhivajadusi ja pärsib tema saavutamisvõimet, võib see viia passiivsuse, ükskõiksuse ja isegi terviseprobleemideni (Manninen et al., 2022). Seega, kui tahame edendada regulaarset liikumist ja tervislikke harjumusi, peame looma tingimused, kus motivatsioon saab kasvada ja püsima jääda.

Mis teeb motivatsiooni kestlikuks?

Motivatsioon kestab kauem, kui on täidetud kolm põhivajadust:

  • Autonoomia – inimene peab tundma, et ta teeb valikuid vabatahtlikult, mitte kellegi käsu peale.
  • Kompetentsus – treeningud peavad andma tunnet, et oskused ja võimekus kasvavad.
  • Seotus – oluline on kogeda kuuluvustunnet ja omada tuge teistelt.

Motivatsiooni tüübid

Motivatsioon ei ole lihtsalt olemas või puudu – see võib esineda erinevates vormides. Vanasti arvati, et oluline on motivatsiooni hulk, kuid tegelikult loeb just selle tüüp.

  • Amotivatsioon – täielik motivatsioonipuudus.
  • Väline regulatsioon – tegutsemine välise surve tõttu (nt vanemate soovil). Ajutiselt võib toimida, kuid püsivaks harjumuseks ei kujune.
  • Introjektiivne regulatsioon – tegevus süütundest või kohusetundest. Kui süütunne kaob, kaob ka motivatsioon.
  • Identifitseeritud regulatsioon – inimene teab, et treeningud on talle kasulikud, ja teeb neid teadlikult.
  • Integreeritud regulatsioon – treeningud on elu lahutamatu osa.
  • Sisemine motivatsioon – tugevaim ja kõige püsivam motivatsioon, kus liikumine pakub tõelist rõõmu.

Kuidas sisemist motivatsiooni toetada?

Sisemist motivatsiooni saab suurendada kindlate käitumisviisidega:

  • Valikuvõimaluste pakkumine – lase inimesel ise otsustada, millist liikumisviisi ta eelistab.
  • Treenimise meeldivamaks muutmine – oluline on leida endale sobiv ala.
  • Optimaalne väljakutse – ülesanded ei tohiks olla liiga lihtsad ega ületamatult rasked.
  • Konkreetne tagasiside – “Tubli!” ei ole piisav. Oluline on öelda, mis täpsemalt hästi läks ja kuidas veel paremaks saada.
  • Arengu ja pingutuse märkamine – kui keegi näeb vaeva, tasub seda tunnustada.
  • Tingimusteta positiivne suhtumine – treening peaks olema toetav, mitte hirmutav või stressitekitav.

Mis motivatsiooni pärsib?

On ka viise, mis motivatsiooni hoopis pärsivad:

  • Survestav sõnakasutus ja ranged tähtajad – tempo ja algtase on inimestel erinev, sundimine võib hoopis demotiveerida.
  • Avalik kriitika ja võrdlemine – teiste ees halvustamine mõjub laastavalt.
  • Kaootiline juhendamine – kui õpetus on ebaselge või puudulik, võib see viia segaduse ja ebakindluseni.
  • Ignoreerimine ja solvamine – üks halvasti valitud sõna võib nullida kogu varasema toetuse.

Motivatsiooni leidmine ja hoidmine

Kui sisemist motivatsiooni napib, ei tähenda see, et kõik on läbi. Küsimus on, kuidas seda leida või kuidas teised saavad toetada.

  • Sõbrad ja grupitunne – treening on lihtsam, kui kaasas on head sõbrad.
  • Harjumuste loomine – motivatsioon võib kasvada läbi rutiini, kui tegevus muutub loomulikuks osaks päevast.
  • Muusika ja keskkond – kui midagi teeb liikumise meeldivamaks (nt hea muusika), siis tasub seda ära kasutada.
  • Uudsuse vajadus – kui üks trenn tüütab ära, võib proovida midagi uut.
  • Õige ala leidmine – kui üks trenn ei sobi, tasub katsetada midagi muud.

Evolutsiooniline tõde – miks me alati ei viitsi liikuda?

Evolutsiooniliselt ei ole inimene harjunud pidevalt liikuma. Energiakulutamine oli ellujäämiseks vajalik ainult siis, kui tuli süüa hankida või ohtude eest põgeneda. Tänapäeval ei pea me igapäevaseks eluks tingimata palju liikuma, mistõttu on oluline teadlikult oma motivatsiooni toetada.

Kui oled kunagi tundnud, et trenni minek on raske, siis tea, et kõige keerulisem samm ongi uksest välja astumine. Leia endale sobiv viis liikumiseks, toeta oma motivatsiooni õigel viisil ja pea meeles – treening ei pea olema kohustus, vaid see võib olla nauditav osa elust!

Ligipääsu loengule saab lunastada siin: https://reg.seiklushunt.ee/et/e-pood/2170/seiklushundi-loengusari

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis meie tegemistega maalt ja merelt!

Kontakt

Tartumaa, Tartu vald, Pupastvere, Männi
60523
info(ät)seiklushunt.ee
+372 5821 1203

Rekvisiidid

MTÜ Seiklushunt
Registrikood: 80381192
EE472200221061466747 Swedbank
KMKR number EE102603716