Kuidas treenida haardetugevust?

11. veebruar 2026

Haardetugevus on näitaja, mis ei ole oluline vaid tugevuse osas. See on ka oluline tervisenäitaja. Haardetugevust peetakse isegi oluliseks ennustajaks suremuse ja südame-veresoonkonnahaiguste osas.
Takistuskrossis on küllaltki paljude takistuste läbimisel takistuseks just haardetugevus. Tihtipeale annavad esimesena järgi just sõrmed ja randmed.

Väsimus kuhjub

Kui Sa jooksed, siis pulss püsib pigem kõrgel ning käib kõva ainevahetus eelkõige jalgades. Jõudes takistusele peavad aga järsku tööle hakkama pisikesed lihased käes ning oodatakse, et hoiad kogu oma keharaskust nende abil. Küllap aga teavad pea kõik meist seda tunnet, kui keha läheb “piima täis” ehk laktaat kuhjub. Seega isegi kui Sa väga-väga soovid kinni hoida, siis lihtsalt sõrmed lähevad lahti iseenesest. See on aga asi mida saab harjutada! Selleks tuleb lihtsalt mõne jooksutrenni ajal end proovile panna rippumise, kosmonautide või muu sarnasega.

Kas saan haardetugevuse paremaks stressipalli pigistades?

See ei ole päris see. Kuidas aga endale seda baasi hakata ehitama?

LIHTSALT RIPU – leia koht ja lihtsalt ole. See on raskem kui Sa arvad! Küll aga aitab ja arendab see Sind väga palju edasi. Katseta ja avasta, mis seisus hetkel oled ning sea endale eesmärgiks mõne sekundi kaupa seda aega pikendada.
Eesmärgiks võiks seada endale esialgu 30 sekundit. Pea pausi ning proovi seda teha kolm korda järjest. Kui see on juba mugav, siis hakka aega tasapisi pikendama.

RASKUSE KANDMINE – võta võimalikult rasked hantlid või sangpommid kätte ning hakka astuma! Püüa kõndida 30-50 meetrit. Lisaks sellele, et treenid enda haardetugevust, paneb see harjutus tööle ka kerelihased, et hoida keha stabiilselt püsti.

KÄTEKÕVERDUSED, aga sõrmeotstel.. – tee kätekõverdusi põlvede peal. Sõrmedele toetudes annad koormust pisikestele lihastele.

Kui see on juba käpas – mis siis?

RIPPUMINE, mitte lihtsalt enam – kui tunned, et on aeg edasi liikuda, siis tee nii. Kui ripud, siis tee väikeseid tõsteid õlgadest (nn scapular pull-up). See tähendab, et liikumine on minimaalne, tõmmates abaluud allapoole ning lase vaikselt alla. Oluline on, et ei lase täiesti rippu ning teatav pinge jääb siiski õlapiirkonda. Selline väike liigutus mõjub hästi ka haardele, sest õpetab hoidma kõvasti kinni ka erinevates asendites.

RIPPUMINE, rätikuga – seo rätik ümber toru ja soovitatavalt kaks tükki. Nii saad mõlema käega seda harjutust korraga teha. See harjutus nõuab seda, et oskaksid erinevast materjalist ja suurusest asjadest haarata ja kinni hoida.

RASKUSE KANDMINE, ühe käega – hoia suurt raskust ühes käes ja hakka astuma! Vähe sellest, et pead kümne (või noh viie) küünega kinni hoidma raskusest, tuleb vaeva näha kerega. Tööta vastu raskusele ning püüa hoida end võimalikult sirgena.