Kuldosalejad räägivad Vägilase jooksust

Paar aastat tagasi alustatud traditsioon tunnustada neid osalejaid, kes on Vägilase jooksudel kokku kogunud 20 osaluskorda, jätkub ikka sama hooga. 
Sel hooajal on lisandnud neid neli, kellest kahega alljärgnevalt ka juttu tegime. Küsimused on ikka ja alati kuldosalejatele samad, mis annab hea võimaluse näha ka seda, kuidas erinevad osalejad olukordi kirjeldavad. 
Kristiina, kes samuti kuldosaleja staatusesse jõudis, sai oma intervjuu juba antud ühe teise jutustamise käigus, kus keskendusime just naiste kogemustele. Seda saad lugeda siin: https://seiklushunt.ee/naiselt-naisele-miks-tasub-osaleda-vagilase-jooksul/

Aga ilma pikema jututa – nüüd saab lugeda kahe kuldosaleja Ranneti ja Marguse mõtteid!

Mis on see, mis hoiab Vägilase jooksudel osalemas?

Margus: See on põnev, vahelduv ja tõepoolest TEISTMOODI! Aga lõpuks ikkagi hea vaheldus tavapärasemate “mõneti igavamate” spordialade vahel panna end proovile pisut seikluslikumas keskkonnas. Olgu see siis vahelduva pinnasega jooksurada, parajalt mõnusad füüsilised takistused ja otseloomulikult kogu ürituse õhkkond algusest lõpuni.
Mulle meeldib, et ka natukene spordikaugemad tuttavad on otsustanud kaasa lüüa ja mitmele on see vägagi meeldima hakanud. Nüüd käimegi juba oma väikese seltskonnaga Vägilase jooksudel!

Rannet: Kindlasti on hoidnud see, et rajal on väljakutset nii takistuste näol kui ka maastiku mõistes. See ei ole lihtsalt punktist A punkti B jooks ühtlasel pinnasel, vaid sul on palju erinevaid elemente juures. See teeb jooksu nii põnevaks, väljakutsuvaks ja sunnib end ületama. (lisaks need võrratud vaated maastikule!)
Minu jaoks on see olnud MUST DO üritus peale esimest aastat ja võtan seda kui kohustust, et olla kohal igal jooksul. See jooks paneb mind pingutama. Mulle meeldivad väljakutsed ja see on asi, mida seal rajal saab tunda. (Minu meelest võiks isegi raskemaid ja keerukamaid takistusi olla :D) 

See seltskond kes seal jooksmas käib, see õhkkond, see vibe ja melu nii enne starti, stardi ajal kui ka peale jooksu on midagi, mida ei saa kirjeldades edasi anda. Seda peab ise kogema! 

Kui mõtled tagasi nendele kahekümnele korrale – mis esimesena kõige eredamalt meenub?

Rannet: Mulle ei meenu, mis aastal see takistus oli.. kuid Lähte jooksul oli püstitatud puidust konstrueeritud liumägi, mida said tunda vaid põhijooksu esimese grupi jooksjad kui ma ei eksi. Millegipärast see on kõige rohkem meeles. Ujuvad platvormid oli ka väga äge takistus.

Kõige enam ootan iga aasta Lähtel olevat SPA-d (mudaaugud, kus sa oled põhimõtteliselt KOHUSTATUD saama mudaseks). Leian, et see on kõige lõbusam ja mõnusam takistus terves sarjas hands down.

Margus: Küllap see oli 2019.a Nõmme üritus. Võimalik, et olin end ette valmistanud soojemaks ilmaks, kuid rada oli vaheldumisi nii jääl, lumel kui ka kuival pinnasel. Lõpuks ei saanud ka keha enam aru, kas oli siis soe või külm. Ja kõige meeldejäävamad on kosmonaudid, eriti siis kui teised seda teevad (justjust eestlaslik kadedus) 😉

Vägilase jooksu läbimisega saab põhimõtteliselt igaüks hakkama. Samas on mingisugune ettevalmistus siiski hea. Mis laadi treeningud on Sinul tavapärased?

Margus: Ega pere, töö ja muude kohustuste vahel väga palju trennitegemist graafikusse ei mahugi ja paljuski tuleb läbi ajada “vana rasva pealt”. Võimalusel 1-2x nädalas mõne jooksulõigu jõuab ikka teha. Väga palju on abiks olnud kevad- ja sügishooaja orienteerumiskolmapäevakud. Jällegi vahelduv, põnev ja tõepoolest igaühele sobiv. 

Rannet: Tavalisel käin jõusaalis esmaspäevast reedeni – pusin ise oma asja. Eraldi jooksmas selle jooksu jaoks ei käi. Minu jooksmine ongi 3x aastas – iga kord kui Vägilase jooks on. 😀
Nädalavahetustel eraldi mingit trenni ei tee, aga eks mingid sportlikumad hobid sinna sattuvad.

Aga midagi erilist takistuskrossi mõistes?

Rannet: Ei ütleks küll. Trenn piirdub väga lihtsate harjutustega jõusaalis. Ei tee mingeid vastupidavusharjutusi või “plahvatavaid” harjutusi, kuigi võiks muidugi..

Margus: Küllap need harvad jooksutrennid ongi kõige lähedasem takistuskrossile üldse. Kõige rohkem on meil oma seltskonnas toiminud üksteisele täiendavate väljakutsete esitamine järgmiseks võistluseks. 

Selge on see, et Sind on see ala võlunud. Aga miks võiks teisedki proovida takistusjooksu?

Margus: Sest see on lahe igas ja kõige paremas mõttes! Jah, raske on ka, aga end tulebki aeg-ajalt proovile panna. Ma ei tea ühtegi tuttavat, kes on meiega kaasa löönud ja arvanud, et ei tahaks enam uuesti proovida. Ürituste ja hooaegade vahel tuleb seda aga meelde tuletada ja motivatsiooni tekitada. 

Rannet: Miks mitte! See on suurepärane koht, kus ennast proovile panna, mugavustsoonist välja saada, luua unustamatuid ja suurepäraseid mälestusi ning tunda uhkust ja heameelt enda saavutuse üle. Elu on elamiseks ja sellest tasub võtta maksimum! Seal rajal saad sa kogeda kõiksugu emotsioone ja tundeid. Ja kui rajal mitte, siis raja lõpus kindlasti!

Super, aga siis palun mõni hea soovitus inimesele, kes kavatseb esmakordselt osalema tulla!

Margus:  Võta end kokku ning tule ja tee ära! 🙂 See on tegelikult palju vahvam kui kõrvalt tundub. Viimasel Kiviõli etapil oli suurte rajal ka meie enda 12a tütar, kes oli üdini energiat ja särtsu täis ka pärast jooksu! Seega vabandusi vanuse, füüsilise vormi või tundmatuse ees pole vaja tunda. Tõepoolest kõik saavad hakkama – proovi ära ja kes teab.. ehk hakkabki meeldima. 

Rannet: Neile kes tulevad esimest korda on palju jagada. Sõltuvalt sellest, mis tüüpi inimene sa oled ja kas tuled grupiga, üksi või sõpradega, soovitan mina võtta pika raja.
Miks? Põhjus on lihtne. Selleks, et võtta üritusest kõik mida pakutakse! Mõistan neid inimesi kes kardavad seda distantsi. Ligi 8 kilomeetrit jooksu.. “Ma ei suuda 1-2 kilomeetritki joosta ja sa soovitad 8?!” 

Jah… Rajal on takistused, mille juures sul on võimalik ennast koguda ja taastuda. Nende juures on sageli ka teisi inimesi, kelle järel on vaja oodata, et nad takistuse läbiksid. Nii üllatav kui see ka pole, kuid selle lühikese aja jooksul suudad sa taastuda päris palju. Olen ise seda kogenud ja kogen seda igal jooksul.

Saan täiesti aru, miks 4 km rajale minnakse ja see on hea variant alustamiseks, kuid väga palju põnevat jääb tegemata seal. Lõppkokkuvõttes tegelikult ei oma nii suurt tähtsust kumma distantsi valid – peaasi, et kohale tuled. Kui maitse juba suhu saad, siis JÄRGMISELE JOOKSULE SA KINDLASTI TULED! 😀

“Ma ei ole sportlane, ma ei käi jooksmas, ma ei tee trenni” 
Teate seal rajal on kõiksugu inimesi. Seda on näha, et KÕIK ei ole seal “sportlased”. Väga paljud käivad seal kas oma lõbuks, sõpradega funnimas või siis lihtsalt selleks, et saada tavapärasest rutiinist välja. Elus tuleb kogeda ja luua vingeid mälestusi. Kes see muu seda pakkuda suudab, kui mitte Seiklushundi suurepärane meeskond, kes toob meieni neid vingeid ja unustamatuid elamusi!
Kui takistused hirmutavad, siis on alati nende lahendamiseks alternatiiv olemas ja kaasosalejad, kes aitavad! Rada on täis uskumatult toredaid ja vingeid inimesi, kes on üksteise jaoks olemas.

Olenemata sellest, mis raja Sa valid, saad kogeda midagi eriti vinget ja meeldejäävat! 
Pole suuremat rõõmu ja rahulolu pakkuvat asja kui raskuste ja väljakutsete ületamine.

Pori näkku ja jalatsitesse – RAJAL NÄEME! 🙂