Miks on uni tähtis?

04. veebruar 2025

Tihtipeale vaatame nendest kõige lihtsamatest asjadest mööda, kui mõtleme oma elukvaliteedi parandamisele. Tegelikkuses tulebki esmajoones vundament korda saada, et kogu muu tsirkus selle peal saaks püsti seista. Uni ja puhkus on kohe kindlasti üks alustaladest parema tervise juurde. Seetõttu kutsusimegi oma loengusarja esinema Kene Verniku, kes on Eestis üks juhtivaid eksperte antud valdkonnas. See lühike postitus ongi refereeritud Kene loengust.

Miks on üldse vaja magada?

Parem mälu! Väga võimalik, et tegelikult ei ole Sul teps mitte keskendumisraskused, vaid murekoht on hoopis unes. Korras uni loksutab ka kõik muu paika.
Meeleolu! Une ajal väheneb stress ning puhanuna saame oma tundeeluga paremini hakkama. Kui oled ärevusele kalduv, siis unetus ja kehv uni tihtipeale süvendab seda probleemi.
Immuunsus! Uni turgutab meie immuunsüsteemi. Nii hoiame end nii viirushaiguste kui ka krooniliste haiguste eest.
Areng ja kasvamine! Kui arvad, et suurim areng tuleb pidevast õppimisest, siis tegelikult toimub kõige suurem kasv ja areng hoopis une ajal. Miski ei ole parem kui peatäis korralikku und!

Valguse mõju

Kui me saame piisavalt valgust läbi silma võrkkesta, siis meie aju on aktiivne ja meil on energiat. Kui aga oleme liiga palju pimeduses päevasel ajal, siis olulised hormoonid, mis hoolitsevad ärksuse eest, ei tööta nii nagu peaksid. Seeläbi oleme väsinumad ja ärritume kergemalt.
Pimedal ajal on depressiivsed sümptomid väga sagedased külalised ka neil, kel ei ole otseselt alust depressioonile. Eestlastel on suisa kohustuslik kasutada valguslampe. See pannakse endale vaatevälja umbes 60 cm kaugusele ning kasutama peaks 2 tundi järjest. See on justkui ere päikesevalgus – 1000 lux. Praegusel ajal on Eestis päevavalgus umbes 100 luxi. Sellise valguse juures juba aju toodab pidevalt melatoniini.
Adenosiin on teine asi, mis und oluliselt mõjutab. Adenosiin vastutab küll eelkõige ärksuse eest ning on see, mis meid hommikuti üles äratab. Siiski päeva jooksul kuhjub seda meie ajju pidevalt, mis omakorda hakkab väsitama. Seetõttu on adenosiin ka oluline une tekkimisel. Adenosiin ei sõltu niivõrd palju päevavalgusest. Küll aga on kõige suurem mõjutaja sellel kofeiin, mille tõttu tekivad mikroärkamised, millest me pole teadlikud. Kofeiinil on kindlasti ka väga palju positiivseid omadusi.
Soovituslik kogus on 60-90 mg. Üks tass (200 ml) võib sisaldada 90-160 mg. Üle 300 mg ei tohiks kindlasti tarbida. Kofeiin läheb kehast välja keskmiselt 10-24 h.

Unerütm

Kui igapäevaselt kindlat unerütmi ei saa, siis jääb inimene unevõlga. Näiteks kui nädala sees magada 6-7 tundi ja nädalavahetusel magada 8-9 tundi, siis oled juba unevõlas. Uni tahab saada kindlat rütmi iga päev.
Nädalavahetusel pikema unega taastame kerget füüsilist kurnatust, mitte nädala sees tekkinud unevõlga.

Sport ja uni

Vähene uni mõjutab veresuhkrut, glükogeeni, glükoosi, energiaallikaid. Seedimine aeglustub ning inimene võib hakata kaalu juurde võtma isegi, kui treenib kõvasti. Uni on number üks! Parim aeg treenimiseks on kl 10-11 ja kl 15-18 ajal. Peale 18 pigem ei soovita trenni teha, sest kehal ei ole enam energiat nii palju, mida kulutada.
Õhtul väike jalutuskäik teha teeb unele vaid head.

Nutiseadmed

Kõige parem on teha telefonile kindel koht kodus, et see kogu aeg Sinuga kaasa ei rändaks.
Võta nutiseadmele eraldi aeg – see on okei, sest seal on väga suur osa meie elust. Ära võta nutiseadet kaasa lihtsalt voodisse. Voodi on ainult magamiseks – ei söö, ei loe, ei vaata televiisorit.

Toitumine

Viimane korralik kõhutäis võiks olla vähemalt 4 h enne und. Vahetult enne magamaminekut ei tasu üle süüa.
Mida süüa õhtul? Hea on tarbida tsrüptofaani sisaldavaid toite (s.o aminohape, mida keha ise ei tooda, aga aitab reguleerida serotoniini ja melatoniini).

Seda leidub piimatoodetes, kalkunis, pähklites-seemnetes, avokaados, spinatis, brokolis, maisis, riisis, nisus, kalas, banaanis ja krissides.
Mesi sooja piimaga ei ole ka müüt. Piim sisaldab trüptofaani, mesi rahustab aju pikast päevast maha ja soe jook üle-üldiselt toimib ka rahustavalt.