Seiklushunt

Naiselt naisele – miks tasub osaleda Vägilase jooksul?

Vägilase jooks võib eemalt tunduda vägagi väljakutsuv ning seetõttu ka pisut hirmutav – eriti naistele. Selle eelarvamuse kummutamiseks pole midagi paremat, kui osalejate enda sõnad! Seega palusime naistel, kes on Vägilase jooksudel osalenud 10+ korda, rääkida lähemalt oma kogemustest. Mis on see, mis takistusjooksu juures köidab ning kuidas nad selleks valmistuvad? Sõna saavad Külli Sizask, Kristiina Pipper, Kristiina Lindegrön ning Kaisa Sooäär.

Loodetavasti saavad siit indu teisedki – nii naised kui ka mehed!

Kuidas jõudsid Vägilase jooksule ning mis hoiab endiselt osalemas?

Kaisa: Vist lihtsalt guugeldasin erinevaid jooksuvõistlusi ning sattusin Vägilase jooksu otsa – mõtlesin, et miks mitte. Tasub öelda, et olin VÄGA kehvas vormis, alles alustanud regulaarsemate treeningutega. Ma isegi ei mõelnud, et äkki ma ei jaksa. Lihtsalt panin kirja.
Osalemas hoiab põnevus. Eks jooksmist ikka ole, kuid muutuvad takistused ja huvitavad asukohad tasakaalustavad. Lisaks on saanud Vägilase jooksust hea jooksutrenni motivaator – ikka tahaks olla ju parem kui eelmine aasta!

Kristiina L: Vägilase jooksule kutsus mind kaasa endine kolleeg. Talle on alati meeldinud erinevad väljakutsed ning ka mulle meeldib end proovile panna. Kuigi me enam koos ei tööta, siis vähemalt 2-3 korda aastas kohtumegi just Vägilase jooksul.

Kristiina P: Esimene kokkupuude takistuskrossiga oli 2018. a MyFitness Madness Race võistlusel, kus tekkis ka antud spordiala vastu huvi. Uurisin, mida sarnast veel Eestis pakutakse ning 2019. a osalesingi esimest korda Lähte Vägilase etapil ning olen jäänudki käima. Takistusjooks on põnev, sest see paneb kompama oma piire ja võimeid! See pole lihtsalt tavaline jooks, vaid tuleb üle takistuste vinnata, roomata mudas jne – justkui täiskasvanute mänguväljak.
Lisaks on Vägilase jooksul suureks plussiks kogukond – julgustavad ja motiveerivad korraldajad ja vabatahtlikud takistuste juures, kes annavad lisaenergiat. Lisaks ergutavad pealtvaatajad ning loomulikult kaasvõistlejad, kes ulatavad abikäe, kui oled hädas. Kõik see kokku hoiabki mind takistuskrossi juures.

Külli: Esimene kokkupuude takistusjooksuga oli Kõva Mehe jooks. See meeldis mulle niivõrd, et hakkasin uurima ka teisi võimalusi ning seeläbi sattusin esimest korda osalema Lähte etapile. Selliseid jookse on lihtsalt tore, huvitav ja lõbus joosta. Saab ennast proovile panna ning näha, kas on takistuste läbimise osas toimunud arengut. Nagu täiskasvanute mänguväljak!

Vägilase jooksul on küll iga etapp omamoodi, kuid kui peaks valima mõne eredama mälestuse või takistuse, siis mis see oleks?

Külli: Minu lemmiktakistuseks on kujunenud liumägi ja üldse kõik veega seonduvad takistused, sest need annavad mõnusa värskenduse. Meelde jäävad ka raskemad takistused – Salomon Ladder, libe ronimissein ja madal rippumine. Üldiselt mulle meeldivad ikkagi kõik takistused.

Kristiina P: Ühel Lähte etapil oli takistuseks kõrge planksein (ikka üle 2 meetri). Ilma kõrvalise abita oli ületamine keeruline. Õnneks oli just tol hetkel takistuse juures päevajuht Ragnar Kekkonen, kes tegi pätikat ja aitas üle seina!
Narva etapil on olnud lihtsalt äge kontrast – vägilased jooksevad ja turnivad palehigis mööda randa, samal ajal võtavad kohalikud härrad päikest.

Kristiina L: Kindlasti esimene, mis toimus Nõmmel. Ma ei teadnud, millesse end seganud olen, ei olnud isegi kursis, mis on takistusjooks!
Mainimata ei saa jätta ka Lähtel olevat liumäge, mis oli pisut hirmutav, kuid meeldejääv. See oli üsna suur eneseületus paljudele. Järjekorras oli näha sellist hirmu kaasvõistlejates ja endas, mida varasemalt polnud näinud. 

Kaisa: Minu esimene osalus, mis oli Tartus. Sattusin koos jooksma täiesti võõra inimesega. Aga terve teekonna lihtsalt jutustasime ja aitasime üksteist. Väga lõbus oli! Narva etapid on ka meeldejäävad – kohalikud elavad nii vahvalt kaasa!

Et võistlust hea enesetundega läbida, siis tasub ka treeningutele mõelda. Kuidas Sina valmistud Vägilase jooksuks? Kas teed ka mingisugust spetsiaalset treeningut?

Külli: Tavaliselt käin metsa vahel jooksmas. Vahel teen jooksuharjutusi, hüppan hüpitsaga ja kasutan ka välijõusaale. Püüan lõuga tõmmata (väga ei õnnestu) ja seda teen eelkõige mõeldes takistuste edukale läbimisele.

Kaisa: Üritan käia 3x nädalas jooksmas ning varieerida neid tempo ja distantsi poolest. Püüan valida kohad, kus on erisugust maastikku ning väldin asfaldil jooksmist. Vahelduva eduga teen ka jõutrenne. Ausalt öeldes, jõusaal ja raskused on minu jaoks igavad, mistõttu on treeningkavasse maandunud hoopis postitants ja areal hoop – mõlemad on ülakehale väga arendavad. Ja mis peamine – pole igavad!
Soe soovitus teistele – tehke soojendust! Mina olen selle tee läbi teinud ning jooksutehnika muutmise ja kehva soojendusega põlvedele liiga teinud. Võta need paar lisaminutit ja tee toetavaid harjutusi – YouTube, Pinterest jms on täis erinevaid variante! 

Kristiina L: Alustasin sügisel poksitrenniga ning kevadest olen lisanud ka jooksutreeningud. Veel mahub nädalasse ka intervall- ja tantsutreeninguid. Kombineerides neid teen tavaliselt 4-6 trenni nädalas. Eraldi otseselt takistuskrossi mõistes midagi ei tee, välja arvatud see, et hakkasin suure hirmuga veebruarist jooksmas käima, et see esimene etapp ei oleks nii hirmus nagu tavaliselt.. 😀 Ma üldiselt suur jooksja ei ole, mistõttu on juba see minu jaoks suur eneseületus.

Kristiina P: Tavapäraselt jõutreening, mobiilsustreening ja tegelen ka jooksmist toetavate lihaste tugevdamisega. Vähemalt 2x nädalas käin jooksmas. Takistustel on eelkõige vaja ülakeha tugevust, mistõttu panen pisut rohkem rõhku just ülakeha treenimisele. Jälgin sotsiaalmeedias välismaa takistuskrossi sportlaste tegemisi ning ammutan sealt inspiratsiooni.

Arvatakse, et Vägilase jooks on niivõrd füüsiline, mistõttu just eelkõige meestele mõeldud. Miks võiks siiski naised jooksust osa võtta?

Külli: Minu arust sobib see niisama hästi nii naistele kui meestele. Igaüks läbib seda vastavalt oma füüsilisele vormile. Eelkõige on see lõbus jooks ja läbida võib seda ka aeglasemas tempos. Kui mõnda takistust läbi ei suuda teha, siis ei suuda – tuleb trenni teha! 🙂

Kristiina P: Kuigi taksituste läbimisel on kindlasti vaja jõudu, on suurem osa Vägilase jooksust siiski jooksmine. Lisaks on iga taktistuse juures alternatiivharjutus (kosmonaudid või kätekõverdused), mis on jõukohane igale inimesele olenemata soost. Takistuste ületamine aitab arendada mentaalset tugevust ja visadust. Saavutustunne suurendab enesekindlust ja enesehinnangut. Finišijoont ületades valdab supernaise tunne, mida ei ületa mitte miski!
Seega ei puuduta see ainult füüsilist vormi, vaid ka vaimset tugevust ja isiklikku kasvu. Naised võivad taksituskrossil osaleda sama edukalt kui mehed ning leida selles väljakutses rõõmu ja eneseteostust!

Kristiina L: Olen alati tiim naised! Usun, et naised on absoluutselt kõigeks võimelised ja palju enamaks, kui nad arvatagi oskavad. Kahjuks on ka üleüldine paradoks see, et miskipärast naised usuvad endasse vähem kui mehed, mistõttu ehk see arvamus ongi kujunenud. Peab saama lahti mõttest, et see on võistlus või et sa ei ole võimeline. Harjuta end mõttega, et sa lähed iseendaga võistlema, iseennast ületama. Sa saad hakkama! Vahet ei ole, kas sa jooksed, kõnnid või roomad – teed nii nagu saad. Peaasi, et suunurgad oleksid ülespoole ning mäng ei ole mõisa peale.
Ja kui hea ja lõbus tunne on nendest mudastest osadest läbi roomata ja tunda, et sa oled elus! Eriti, kui sõber või keegi on sulle kaasa elama. Või hoopis ehk saad sõbra kampa ja rühite koos!

Kaisa: Minu esimesel jooksul oli mul kindlasti entusiasmi rohkem kui füüsiliselt võimekust. 😀 Vist olingi täitsa viimaste seas. Täiesti ükskõik!
Eks see pigem ongi ju eneseületus, et oh kui ägeda asja ma saavutasin nüüd. Vägilase jooks on väga lõbus, eriti kui sõbrannadega koos joosta. Kindlasti ei tohiks arvata, et jooks on võimatu kui trenni pole teinud. Keeruline, aga kuna paljudel takistustel on ka asendusharjutused, siis kindlasti saab distants läbitud! Ma arvan, et nii mõnigi üllatub selles, kui võimekas ta tegelikult on. Lisaks – Instagrami saab ägedaid pilte! 😀

Mõeldes tagasi oma esmakordsele osalusele – mis soovitusi annaksid inimesele, kes tuleb esimest korda rajale?

Külli: Esmakordsele osalejale soovin lõbusat meelt ja julgust takistuste läbimisel!

Kaisa: Võta rahulikult ja proovi mitte kaasa minna esimeste tempoga. Kindlasti sooja teha – natukene jooksuharjutusi, kerge sörk. Naudi seltskonda, ägedaid kohti, kuhu muidu ei satu ja ära võta asja liiga tõsiselt. Sellest pole midagi hullu kui kõnnid kogu distantsi läbi. Mõnikord on kõndimine paremgi kui jooksmine. Kindlasti küsida abi, kui on raskusi takistuse ületamisel ning ise samuti teisi aidata. 

Kristiina L: Võta rahulikult! Ära vaata teisi ega võrdle end nendega. Mäng ei ole mõisa peale! Naudi kogu protsessi. On takistusi, mida sa kindlasti ei jõua teha ja on takistusi, milles oled suurepärane. Lihtsalt jookse/kõnni ja naudi kogu protsessi naeratades. Kindlasti võid tee peal kohata (eriti) pikamaa jooksjaid, kes arvavad, et vikerkaare lõpus ootab kullapada. Nad võivad isegi kohati sind eest lükata või ebaviisakad olla, aga ära tee välja – tee oma asja. Sa oled tubli ja saad hakkama!
PS! Lõpus ei ole kullapada aga sind ootab ülihea emotsioon ja tunne!

Kristiina P: Esmakordsele osalejale soovitan minna jooksu lihtsalt nautima ja avastama, milleks kõigeks Sa suuteline oled. Stardist ära minnes on ahvatlev kiiremate tempoga kaasa minna, kuid kogu jooksu arvestades ei pruugi see ära tasuda. Selleks, et teha sellest nauditav kogemus, jookse endale sobiva tempoga. Sellise mõtteviisiga läksin ja lähen siiani võistlustele. 
Soovitan panna selga tumedad ilmastikule vastavad riided ning jalga tossud, milledest ei hakka kahju, kui need mudaseks saavad.
Kui üksi ei julge minna, võta mõni sõber kaasa, kellega koos seda hullust läbi teha. Tänaseks käivad minuga Vägilase jooksudel kaks sõbrannat, keda suutsin selle pisikuga nakatada!
Võta kindlasti osa ja Sa üllatud isegi, milline vägilane Sinus peitub!

Naised on rääkinud!
Nüüd jääb üle vaid moosida sõber kaasa ning astuda stardijoonele.. 😊
Sobiva etapi leiad endale siit: https://seiklushunt.ee/sari/vagilase-jooks/

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis meie tegemistega maalt ja merelt!

Kontakt

Tartumaa, Tartu vald, Pupastvere, Männi
60523
info(ät)seiklushunt.ee
+372 5821 1203

Rekvisiidid

MTÜ Seiklushunt
Registrikood: 80381192
EE472200221061466747 Swedbank
KMKR number EE102603716