Seiklushunt

Päevakute tagasiside analüüs

2024. aasta päevakute kevadhooaja järel palusime osalejatel anda tagasisidet. Eesmärk nagu ikka, saada aimu, mis meeldib/mis ei meeldi ja koguda mõtteid, et kuidas edasi. Ehk on kellelgi veel põnev lugeda ning rohkem aimu saada päevakute telgitagustest. Oleme lisanud mitmele poole ka omapoolsed kommentaarid ning avardanud teemat – selle tunned ära paksu kaldus kirjaga!
Tegu on üsna pika lugemisega, varu selleks umbes 10 minutit aega.

Seega võtame tagasiside nüüd kokku! Küsitlusele vastas 44 inimest.

Üle poole vastanutest olid usinad osalejad

Mitmel päevakul osalesid?

Uurisime taustinfona, kas vastajad on pigem algajad (st alles leidsid orienteerumise enda jaoks) või juba aastaid osalenud päevakutel (ka väljaspool Seiklushundi päevakuid). Pea kolmveerand vastajatest olid juba vanad kalad. 

Teenuse Vormid vastuste diagramm. Küsimuse pealkiri: Mitu aastat oled päevakutel käinud? (ka väljaspool Seiklushundi päevakuid). Vastuste arv: 44 vastust.

Asupaigad

Kõige rohkem meeldisid osalejatele asupaikadest Kesklinn, Lillemäe ning Sanatooriumi/Labürindi eri jäid jagama kolmandat kohta.
Kõige vähem meeldisid osalejatele asupaikadest Aparaaditehas, Labürindi eri ning Laeva. 
Selle küsimuse järel oli võimalus ka kommenteerida lähemalt oma valikuid, mida ka 15 vastanud tegi. Sellest koorus välja mitu ühist vastust:

1. LABÜRINT
Viimane labürindi eri tekitas pettumust ning oodatakse rohkemat, mis on igati arusaadav. Eelnevad aastad seadsid lati päris kõrgele. Alustades Seiklushundi logo kujuga ning ka Lauluväljaku juures toimunud tihe rägastik on jäänud rohkem meelde.
Eks siin on tasakaalu otsimise koht. Teame, et on inimesi, kes pelgavad üldse tulla labürindile ja on neid, kes ihkavad tõelist mõttetööd seal. Samuti tuleb mõelda ettevalmistustöödele, mis võtavad oluliselt rohkem aega, kui on vaja ise ehitada labürinti. Labürindi eri on nüüd hea mitu aastat juba kavas olnud ja võib-olla on vaja siia üldse uut kontseptsiooni. 

2. EI OLEKS TAHTNUD ÜHTEGI VALIDA

Küsimus oli kohustuslik ja valik tuli kõigil teha. Kommentaarides oli aga päris mitu vastanut, kes mainis, et poleks hea meelega üldse valinud ühtegi, mis ei meeldinud. 

3. RADADE TEHNILISUS + MUUD TEEMAD

“Vähesed tervislikud ja pikalt tänava jooksu” – Sõltuvalt linnaosast on tõesti kohati tänavajooksu palju. Samas on tegu linnapäevakutega ning linnas ongi valdavalt võimalus mööda tänavaid liikuda, sest paljud hoovid/eramajad/piirkonnad on orienteerujate jaoks välistatud. Tervislikkuse kohapealt.. Eks see on perspektiivi küsimus – kas asfaldil jooksmine on niivõrd palju kahjustavam kui on aspekt, et inimene liigub päevaku raames 30-60 minutit? Usutavasti kaalub liikumise positiivne mõju siin üle. 

“Meeldisid päevakud, kus ei pidanud tipptunni ajal autode ja bussidega võitlema. See ongi tegelikult ainuke kriteerium.” – See on keeruline teema ja mõistame seda väga hästi. Ühelt poolt on soov avardada piirkonda ja luua rajale valikuid, kuid samas peab kogu aeg mõtlema turvalisusele ning suurtele tänavatele (ja nende ületamisele). Üldiselt püüame siiski suuri ja tihedaid tänavaid vältida, kuid alati see ei ole võimalik. 

“Piirkondadest meeldivad orienteerumiseks rohkem kesklinn, Karlova, Tähtvere ja Tammelinn. Samuti on orienteerumise raames põnev avastada uusi ja ka vanu asustatud kohti väljaspool Tartut (Ülenurme, Nõo, Luunja, Tõrvandi jne). Seekord ei soosinud Laeva päevakut ilm, seepärast meeldis see mulle vähem, kuna eelistan jooksmist lumevabal ja soojemal ajal. Vähem meeldib orienteeruda suurte paneelmajade vahel ja võsases piirkonnas. Ootan põnevusega uusi kaarte/piirkondi, eriti just teistes Tartumaa asustatud paikades peale Tartu.” – Tore on kuulda, et ka väljaspool Tartut päevakud pakuvad siiski rõõmu. Üldiselt on osalejaid neil vähem ja arusaadavalt, sest kohe kaasneb sellega transpordiküsimus. 

“TalTech rajal oli päris hirmus turnimine seal lumepargis üleval ja see libe muda oli hirmus.” 

“Te olete läinud seda teed, et radade orienteerumistehniline kvaliteet ei ole enam oluline, kuna nagunii tuleb ju 500+ inimest kohale ja ei pea muretsema radade kvaliteedi pärast. Sellest on natuke kahju. Tunnistan, et vaatan asja tippsportlase vaatenurgast ja seetõttu ei käigi väga tihti seiklushundi päevakutel, sest need on tehniliselt liiga lihtsad. Orienteerumiskoondislaste seas ei ole Seiklushundi päevakutel hea kuulsus, pigem vaadatakse teie radu ja hoitakse kahe käega peast kinni. Julgen öelda, et pühendunud rajameister, saab teha ka lihtsal maastikul väga põnevaid radu.” – Arusaadav, et tipporienteerujatele võib-olla Seiklushundi päevakud peale ei lähe. Küll aga ei saa nõustuda, et tahtlikult “lati alt läbi jookseme”. Esialgne rada, mis tuleb rajameistrilt ja lõplik rada, mis on trükitud kaardil, on kohati nagu öö ja päev peale erinevaid takistusi – oleme saanud kooskõlastamistelt (negatiivseid) vastuseid või oleme ise kriitilise pilguga raja üle vaadanud, et 500 osalejat võimalikult vähe kohalikke elanikke häiriks ning saaksime ka edaspidi seal üldse orienteerumist läbi viia. Linnaorienteerumist on loomulikult võimalik teha väga tehniliselt ja keerukalt, aga mitte igal pool ning tihti seavad piirid hoopis eramaad, -hoovid, korteriühistud jne, mitte rajameistri kvaliteet. Teisalt ei ole ka meie eesmärk teha asja väga keeruliseks, et uusi tulijaid eemale peletada. Eesmärk on luua jõukohane ja hea õhkkond, kus osalejal tekib tunne, et ta saab sellega hakkama ning kogub seeläbi julgust, et minna edasi ka näiteks metsapäevakutele. 

Ligipääsetavust hinnati keskmisel 8.8 punktiga 10st

Välja toodi plussidena jalgrattahoidja. Üks osaleja mainis, et Tartust väljapoole on keerulisem jõuda, kuid linnas probleeme ei esinenud. Anti ka soovitus, et oleks WC võimalus.
WC võimalus on tegelikult igal päevakul üldiselt olemas ning linnas on lähedal reeglina ka avalikke kohti, kus tualetti kasutada. Vähemasustatud paikades on olnud võistluskeskuses ka treileri peal välikäimla.

Kaartide kvaliteeti (trükki, kaardi täpsust jms) hinnati samuti 8.8 punktiga 10st

Ühelt poolt kiideti paksemat ja tugevamat kaarti, mis peab vastu. Samas toodi see välja ka miinusena, sest murdmisel kulub värvi maha. Soovitusena anti ka see, et KP number võiks olla punktinumbri kõrval, et ei peaks pisikest kirja legendis lugema. See on metsapäevakutel tervitatav tava. Linnakaartidel on seda keerulisem teha, sest niigi kirju kaart muutuks seeläbi veel kirjumaks ning võib katta ära olulisi kohti kaardil. Soovitatud eraldi legendileht võib siin olla küll lahenduseks.
Mitmel korral on olnud kaart suurem A4 formaadist, mis on ka meid end häirinud. Pingutame selle nimel, et trükikojast tuleks alati õiges formaadis kaart.
“Võiks natuke ikka ISSOMi suunas vaadata. Need asjad, mis arvutis on joonistatud võivad ju seal olemas olla, aga kaardile trükituna kaovad olematusse. Väikesed trepid, läbipääsud, rajad jne.”
Vanematel kaartidel tõesti on see probleemiks ning eks see järjest paraneb kaartide parandamisega. Uued kaardid aga koostatakse kehtiva standardi alusel juba. 

Radade kvaliteet (punktikohad, keerukus jms) sai keskmiseks hindeks 8.1 palli 10st

Tagasisides toodi välja, et võiks olla rohkem valikuid (eriti pikal rajal) ning lisaks avaldati soovi, et mõni punkt oleks raskemini leitav ja ei paistaks kohe kätte. Samas oli üks vastaja, kes soovis just vastupidist – tähis võiks olla asukohas kohe paista või vastasel juhul võiks olla legendis kirjas, et tähis on peidus). Üks vastanu pakkus ka, et pikad jooksud võiksid olla vaheldatud tihedate punktidega, mis on kindlasti hea märkus.
Ja selle punkti lõpetame tsitaadiga: “Ega siin keset linna loomaaiale midagi paremat polegi võimalik korraldada”. 🙂

Stardieelset teenindust hinnati 9.3 punktiga 10st

Välja toodi, et kõik on kiire ja mugav. Samas toodi murekohana välja, et eelregistreerunute lauda kasutavad ka need, kes pole tegelikult eelnevalt kirja end pannud.
Mis on igati arusaadav. Samas oleks ka tobe hoida antud lauda tühjana, kui teise laua järjekorras on 5-10 inimest. Seega võib-olla peaks lihtsalt “ära kaotama” erisuse. Mõttena on läbi käinud ka täpselt see, mida üks osaleja välja on toonud: “Ettepanek võimaldada iseteenindust neile, kes on ostnud 5x pileti (või tasunud Stebby kaudu) ja soovivad saada ainult kaarti, et minna rajale. Kaardi saamine läbi üldjärjekorra võtab vahel kaua aega.”
Tundub, et iseteeninduslik punkt lahendaks nn “pahameelt”, kui peab järjekorras passima. Ilmselt lähiajal tuleb pilootprojektina see ära teha! Mahalugemise iseteenindus on aastate jooksul hästi vastu võetud. 

Finišiteenindust hinnati 9.4/10

On neid, kes kiidavad teed ja on neid kes soovivad, et see oleks magusam, valikus oleks ka vesi või spordijook. Vesi on üldiselt alati olemas lisaks teele – tasub küsida! Magususe kohapealt oleme tõesti suhkrumajanduse lõpetanud. Proovisime seda igatpidi, kuid päädis see tihti suhkru uputusega ning lapsed sattusid tee sisse suhkru lisamisega alati hoogu. Seega otsustasime selle lihtsalt lõpetada.
On neid, kes kiidavad korduskasutatavaid topse. Samas tuli ka vastusena, et see peletab just eemale, sest paistab ebahügieeniline ning soovitusena anti, et topsid võiksid minna peale üritust puhastusse nagu Tartu Maratonil. Tegelikult saavadki peale igat päevakut topsid ka masinpesu osaliseks. Ei oska öelda, kust info pärineb, et topsid lisapuhastus ei saa. Lisaks on alati kõigil võimalik tulla oma topsi või termosega!

Infovahetust (st. lisainfo, asukoht, radade info jms) hinnati keskmiselt 9.4/10

Lisakommentaare siin ei tulnud. 

Peamiselt koguvad osalejad infot ise kodulehelt uurides.

Olulisteks infoallikateks on ka Facebook ja meililist. 

Kuna labürindi päevak tekitab ka meie enda tiimis elavat arutelu, et kas ja kuidas jätkata, siis otsustasimegi selle kohta rohkem uurida osalejatelt endalt.

Tulemus on selline: 

Teenuse Vormid vastuste diagramm. Küsimuse pealkiri: Labürindi päevakut hindan: . Vastuste arv: 44 vastust.

Lisakommentaaridest tuligi välja see, et oodatakse enamat – esimese aasta hunt ja lauluväljak toodi ikkagi mitmel korral välja. Samas tuli ka lisakommentaaridest välja, et on eemale hoitud varasemalt labürintidest ning oli positiivne kogemus. Kuid valdav enamus siiski arvas, et võiks olla keerulisem ja tekkida rohkem labürindi tunnet.
Protsente vaadates, siis ülekaalus on “(väga) meeldib” kategooria. Eks see jääb nüüd meie ülesandeks nuputada – kas üldse, kuidas ja kus.

Küsimusele, mida muuta/parandada tuli vastuseks: 

“Vb mõnikord proovida enne teate vahetustega võistlusi anda võimalust ka ühisstardiks” – Ühisstart on isegi mitu head aastat tagasi toimunud. Toona väga populaarseks ei osutunud aga ehk on aeg uuesti proovida?”

“võibolla võiks korraldada kasvõi mingi tasu eest maastikul kompassiga orienteerumise õpet või kursust, ma natuke kardan seda, et tekiks selline kindlustunne” – Usume, et mistahes metsaorienteerumisele minnes ning paludes pisukest õpetust, seda ka antakse! Kuigi loomulikult poleks paha mõte ka teha nn treeningorienteerumine pisut rohkem metsas. Kindlasti on veel neid, kes kompassi ja metsa pelgavad.”

“Äkki peaks rohkem nö trikiga kaarte olema ( nt.eelmise aasta Tammelinn)? Aga muidu, tubli töö ja jõudu edaspidiseks!” Jah, miks mitte! Kuigi valdavale osale osalejaskonnast muudab see asja oluliselt keerulisemaks ning tekib olukord, kus “mõned jälgivad ja mõned mitte virtuaalseid keelualasid”. Mis ühelt poolt polegi hullu, sest see pole ju võistlus. Teisalt kindlasti tekitab mingile seltskonnale pahameelt. 

“1c nädalas veidi vähe, võiks tihedamini toimuda 😉 Hooaeg võiks ka pikem olla, 10 nädalat on nii kiiresti möödas, et ei pane tähelegi” Tõenäoliselt seda ei juhtu, et nädalas tihedamini hakkaks korraldama. Küll aga on vahepeal käinud läbi arutelud, kas peaks ka talvisel ja suvisel ajal mingi intervalliga aeg-ajalt päevakuid jätkama. Aga hetkel on see mõtteks jäänud ja realiseerunud pole, ilmselt ei realiseeru ka. Suvisel ajal on orienteeruda võimalik praktiliselt igas Eestimaa nurgas!

“Mõnel päevakul kus maastik võimaldab (selline maastik kus ainult majade vahel ei joosta nt Raadi, Sanatoorimui park, Ihaste) võiks teha mingi seiklusliku raja. Nt valge kaardiga orienteerumine, koridor või midagi muud taolist.”

“Ettepanek oleks teha üks (tehniline, paljude punktidega) rada, mis vastaks tegelikule o-sprindi formaadile (võitja aeg 15 min). Raja läbimise aeg (optimaalvariant) ei tohiks ületada 20 min, optimaalvariandi pikkus ca 3,5 km. II rada ületab tihti seda normi, III rada on liiga lühike ja lihtne”

“Hoidke taset! Tore, et noored saavad rajameistritena kätt proovida. Aga nende “rajamustandid” võiksid kogenenumate filtrist läbi käia. Või kui juba käivad, siis seda filtrit ehk saaks tõhustada?”

Ehk igatsetakse rohkem proovilepanekut, midagi uut ja huvitavat. Rajamustandid läbivad alati filtri, kuid paneme selle tagasiside kõrva taha!

Küsimusele, miks osaled päevakul, tulid järgmised vastused:

  1. Hea nädala eesmärk!
  2. Mis ei liigu, see sureb.
  3. Jooksmine ja mõttetöö on ühildatud, aitab kiiremini kilomeetreid läbida ja põnevam on.
  4. Meeldib, et saab terve perega käia.
  5. Hea võimalus tutvuda linna eri piirkondadega.
  6. Lihtne osaleda.
  7. Hea lõigutrenni asenduseks.
  8. Hea asi, mida planeerida tööpäeva lõppu.
  9. Eriti sobilik algajale orienteerumishuvilisele.

Ja sellega see pikk lugemine läbi saigi!
Kui tekkis kellelgi veel mõtteid, siis alati võite meile kirjutada ja teada anda. Meie võtame tagasiside endaga kaasa ja pusime nüüd edasi – ikka paremuse poole.

PS! Järgmine nädal juba algab sügishooaeg!
https://seiklushunt.ee/uritus/emajoe24/

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis meie tegemistega maalt ja merelt!

Kontakt

Tartumaa, Tartu vald, Pupastvere, Männi
60523
info(ät)seiklushunt.ee
+372 5821 1203

Rekvisiidid

MTÜ Seiklushunt
Registrikood: 80381192
EE472200221061466747 Swedbank
KMKR number EE102603716