Päevakute tagasiside – sügis 2025

Sügiseste päevakute järel otsustasime uurida osalejatelt, kuidas nemad näevad päevakuid. Tagasisidet andis 56 osalejat ning nüüd saad lugeda kokkuvõtet nende vastustest. 

Üle poole vastanutest olid väga usinad osalejad ning väisasid kokku 8-10 päevakut.

Samuti olid üle poolte vastanutest juba veteranid – osalenud päevakutel 5+ aastat. 

Palusime osalejatel hinnata ka kõige enam ja kõige vähem meeldinud päevakuid. 

Kõige kõrgemalt hinnati ERMi, Maarjamõisa ja Tamme päevakuid. 

Kõige vähem meeldivaks hinnati Anne kanali, Tamme ja Nõo päevakuid. 

Vastanutel oli võimalik siin ka kommenteerida ning 18 seda ka tegid. Üle poolte nendest vastustest küll märkisid, et ei tahtnuks üldse valida vähem meeldivat päevakut, sest kõik olid toredad. Teine variant oli, et vähem meeldinuks valiti need päevakud, kus lihtsalt ise ei osalenud. 

Korduvalt toodi välja positiivse küljena lisarajad ehk seiklusrajad. Negatiivsema külje pealt aga seda, et asukohad korduvad ja rajad on olnud mõneti sarnased nendes kohtades. Samuti toodi välja, et lasteraja punktide kõrgusele ja ligipääsetavusele tuleb rõhku pöörata.

Asukohad tahes tahtmata hakkavad korduma, sest Tartu on lõpuks ikkagi väike linn ja kui 20 korda aastas päevakut teha, siis saab linn kiirelt otsa. Sellepärast võtame järjest kasutusse ka Tartu lähiümbruse alevike, külasid ning kindel põhimõte on meil ka see, et ühe ala kasutuses oleks vähemalt 1.5-2 aastat vahet. Seda oleme suutnud ka hoida, kuid kuna aeg liigubki kiirelt, siis võib tunduda, et alles ju olime siin..

Kuidas osalejad liiklevad?

Kõige populaarsem liiklemiseks on siiski auto. Samas võib rõõmustada, et nii mõnigi on märkinud, et liikleb jalgsi või jalgrattaga päevakule!

Kommentaarides toodi välja eelkõige seda, et elatakse linnast eemal või on logistiliselt ja ajaliselt lihtsalt tarvis kasutada autot. 

Johtuvalt sellest mõtisklusest, et kas saaksime midagi teha, et vähendada auto kasutamise osakaalu, uurisime ka osalejatelt, et kas ja mida saaksime selleks teha. 

Valdav enamus vastas, et ei saaks selleks väga midagi teha. Pakkumistena tulid välja – päevakud ainult Tartus, rattaringluse parklate väljatoomine, finiš pikemalt lahti hoida, linnast väljas rõhutada sõidujagamist.

Õhku visati küsimus, et kui rattaga tulla, siis kes valvab rattaid. Selleks on meil alati päevakul oma rattahoidja olemas ning sinna on võimalik lukku need panna. Kuna rattahoidla on keskuses ja meie silme all, siis siiani ei ole seal mingeid probleeme olnud. Jah, keegi ei seisa kõrval ning ei valva neid konkreetselt, aga silma all on nad siiski. Kui rattalukk jääb koju, siis võib alati meilt küsida. Saame reeglina laenata lukke, mida kasutame punktide kinnitamiseks. 

Kirjutati ka, et võiks välja tuua täpsed juhised, mis bussiga päevakule saab. Siinkohal meeldetuletus, et enne päevakut tasub lugeda lisainfot, sest bussiinfo on aastaid seal välja toodud. 🙂

Numbrilised hinnangud erinevatele aspektidele

Järgnevalt palusime 10-palli skaalal hinnata erinevaid asju päevakutel. 

Kaartide kvaliteeti (st täpsust, trükki jms) hinnati keskmiselt 9.1 punktiga. Kommentaarides toodi välja teetööde märkimata jätmine, KP asukoht ei ole alati tsentris, KP numbri ja ringi värvuse parandamise soov, algajatele selgitused leppemärkide tähendustest, ebatäpsused kaardil. 

Teetööde märkimine haakub ka rogainil antud tagasisidega. Ehk linn on pidevas muutumises ning kui ühel nädalal on plats puhas, siis järgmisel nädalal võib olla juba pool tänavat üles kaevatud olla.
Leppemärkide selgitused on alati olemas võistluskeskuses stendil ning ka lisainfos kodulehel. Samuti on meie telgis kindlasti keegi, kes oskab ja saab selgitusi jagada, kui vaid soovi on.

Radade kvaliteet (punktide asukohad, rajavalikud jms) sai hindeks 8.6. Kommentaarides taaskord kiideti seiklusradu ning toodi välja punktide kõrgused, mis võiks arvestada ka lastega. 

Stardieelne teenindus sai hindeks 9.4. Siinkohal toodi välja olukord, kus pidi ootama SI-pulka pikalt, mida on ette tulnud tõesti. Kuigi püüame neid hetki vältida, siis on raske alati ennustada, kui palju rahvast oodata on päevakule ning kas saabutakse hajutatult või suurema salgaga. Iga nädala alguses me ennustame, kui palju inimesi on oodata lähtuvalt asupaigast, ilmast ja eelnevast statistikast.
Välja toodi ka seda, et eelregistreerunute järjekorras on tihti need, kes tegelikkuses tulevad kohapeal ostma. See on tõsi ja mingitel hetkedel me ka ise seda peale surume, sest kui ühel pool on pikk järjekord, siis tundub narr lasta oodata, kui teine laud on tühi. Eks eelregistreerunute puhul on mõistetav, et see võib morjendada. Vahel ka inimesed ei märka, et meil on lauad eristatud ja seetõttu on justkui vales rivis. Samas meie laua tagant näeme, et päris tihti inimesed loevad ja isegi, kui eelregistreerunute laud on tühi, siis lähevad juba ise teise järjekorda. See on ka põhjus, miks üritame käima ja tööle saada iseteenindust kaardi kättesaamisel, et püsikäijad saaksid ise kiiresti rajale. Selle kasutamine küll eeldab hetkel, et on olemas enda SI-pulk.

Finišiteenindus on hindeks saanud 9.5. Kiitust sai nii soe tee kui ka Värska vesi. Üks osaleja mainis ka, et selle olemasolu on nii ära hellitanud, et tekib ootus ka teistes paikades seda saada. Kiitust sai ka iseteenindus, mis võimaldab kiiresti tegutseda. 

Hinnang infovahetusele (st lisainfo, radade info jms) sai koondhindeks 9.25. Oli neid, kes ütlesid, et infot on parasjagu. Oli ka neid, kes ütlesid, et info võiks tulla kuni nädal aega varem. Välja toodi ka see, et lisa- või seiklusraja kommunikeerimine võiks olla samuti selgem. 

Kõige enam saavad osalejad infot kodulehelt. Sellele järgneb Facebook märkimisväärse 58%-ga. Instagram ja e-mail on samuti välja toodud, kuid oluliselt väiksema kaaluga. 

Uurisime osalejatelt, millest tunnevad nad puudust või mida annaks muuta/parandada. 

Vahepeal teha pausi. 10 nädalat järjest on keeruline osaleda. 

Talvisele perioodile rohkem üritusi. Siseorienteerumine oli äge eelmine aasta (vahemärkusena, et seda korraldas OK Ilves ja oleme nõus, et see oli äge!)

Kas tšekkide trükkimist on võimalik valikuliseks teha? Tulemusi saab vaadata hiljem ka kodulehelt. (Nõus ja oleme seda ise ka korduvalt arutanud. Kahjuks ei ole lihtsalt tehniliselt hetkel seda võimalik teha. Hea meelega teeksime ise selle samuti valikuliseks, et vaikimisi seda ei trükitaks.. Lootus on, et mingi hetk selline tehniline võimekus ka tekib ning siis me seda kindlasti ka kasutusse võtame.)

Finiši hilisem sulgemine. Mõnikord töö ei võimalda varem tulla lihtsalt. (Mõistetav! Loodetavasti on ka mõistetav, et ka meil on pered kodus ootamas. Üldiselt jõuame kolmapäeval koju sel ajal kui AK algab, sest kokkupakkimine ja punktide korjamine võtab veel oma aja.. 🙂)

Pimedal ajal ei teeks linnas, oleks ohutum ja ei ajaks autojuhte närvi. 

Jätkakte seiklusradadega!

Jätkake usinusauhindadega!

Lastega tegelemine sel ajal, kui vanem orienteerub. (Lastetreening on selleks üks võimalus, mida tasub ära kasutada. Lastehoid kui selline meie puhul ei toiminud, sest lapsi oli seal vähe ning lapsehoidja pidi pikalt niisama aega surnuks lööma). 

Kaneelisai oli nii hea, et nüüd ootan seda igakord! (Iga sügise viimasel päevakul on saiake olemas, seega kui muidu motivatsiooni ei leia sel pimedal ajal end välja ajada, siis see võiks olla küll piisav argument!)

Uurisime ka, miks osaleda päevakul. Miks seda teevad meie osalejad? 

Värskes õhus liikumine.

Sattud kohtadesse, kuhu muidu ei sattuks. 

Viib mõtted mujale, hea et tööst ja rutiinidest puhata. 

Saab uusi sõpru ja tuttvaid. 

Hästi korraldatud üritus, mis sobib kogu perele, sõltumata treenitusest. 

Lisandväärtusega jooksutrenn!

Alati on Seiklushundi telgis rõõmsad ja abivalmid noored, kes teevad tuju heaks! 

Lastele eeskujuks olla/ lastega koos liikuda

Juba esmaspäevast alates ootame kolmapäeva!

Liikumisrõõm – tulen iga ilmaga kodust välja, muidu jääks koju. 

Meie saime siit midagi uut ja loodetavasti saavad ka vanad ja uued osalejad sellest kokkuvõtest midagi enda jaoks. Märtsist alustame päevakutega jälle ning uuel hooajal kohtume varasema 10 korra asemel lausa 12 korda!