Seiklushunt

KP1

EST:

Johann Christian Schünmanni trükikoda Tartus 1814–1840, Pikk 19

1789. aastal kolis Saksamaalt pärit Põltsamaa trükkal Michael Gerhard Grenzius (1759–1822) oma trükikoja Tartusse, praegusele Jakobi 4 hoovialale. Pärast Tartu Ülikooli taasavamist 1802. aastal sai temast ülikooli trükkal. 1817. aastal müüs Grenzius oma trükikoja sisseseade konkurendile, Lübeckist pärit Johann Christian Schünmannile (1780–1840), kes oli oma trükikoja Tartus avanud 1814. aastal. Schünmann alustas trükitegevust parun Üxkülli majas Kivi ja Pika tänava nurgal (praeguse Pikk 19 kohal). Peatselt otsustas ta üürida uued ruumid Holmil, nüüdseks kadunud saarekesel Emajõel praeguse jalakäijate silla taga. Poolteist aastat hiljem kolis ta oma töökojaga ülikooli peahoone vastu, Carl Gustav von Wahli majja (Ülikooli 15).

Pärast Grenziuse trükikoja omandamist sai Schünmannist Tartu ainus trükkal ja olulisim eestikeelsete raamatute väljaandja. Tema trükitud eestikeelsest raamatutoodangust ligi kaks kolmandikku (39 nimetust) oli vaimuliku sisuga. Hiljem, koos ülikoolitrükkali tiitliga, sai Schünmann õiguse ja kohustuse paljundada materjale, millega korraldati õppetööd ja muid ametlikke toiminguid. Alates ülikooli taasavamisest ilmusid regulaarselt akadeemilised loengukavad saksa ja ladina keeles, 1844. aastast lisandusid ülikooli isikkooseisu ja üliõpilaste nimekirjad. 1827. aastal anti taasavatud ülikooli 25 tegevusaasta tähistamiseks välja hulk iseseisvaid trükiseid, neist silmapaistvaim oli juubelialbum „Die Kaiserliche Universität zu Dorpat“ („Keiserlik Tartu Ülikool“).

Johann Christian Schünmanni trükikoda tegutses ühtejärge üle veerandsaja aasta. Pärast omaniku surma 1840. aastal arendasid ettevõtet edasi tema lesk Justine Schünmann ja trükikoja töötajast ettevõtluspartneriks tõusnud eesti päritolu Carl Gottlieb Mattiesen. 1848. aastal sai Mattiesen uue trükikoja asutamise loa, firma sai nimeks Joh. Chr. Schünmanni Lesk & Carl Mattieseni trükikoda.

Allikad

E.-L. Jaanson, Johann Christian Schünmanni trükikoda Tartus 1814–1840: tegevuskäik ja trükitoodang. Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat, 2011; https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/view/16096

Greif ja tema eelkäijad. Trükikoda Greif; https://greif.ee/trukikojast/ajalugu/

E. Puusemp, Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja. – Tartu Postimees, 30.01.2001; https://tartu.postimees.ee/1624573/tartu-sai-koos-ulikooliga-ka-trukikoja.Avinurme juurtega Carl Gottlieb Mattiesen ja Eesti trükikunst. Avinurme ajavakk, https://ajavakk.ee/carl-gottlieb-mattiesen/

Johann Christian Schünmanni trükikoja litograafiaasutuse reklaam Tartus 21. märtsil 1838
TÜ raamatukogu fotokogu

ENG:

Johann Christian Schünmann’s printing house in Tartu 1814–1840, Pikk 19

In 1789 Michael Gerhard Grenzius (1759–1822), the German-born printer of Põltsamaa, moved his printing house to Tartu, to the yard area of current Jakobi 4. After the University of Tartu was reopened in 1802, he became the university’s printer. In 1817, Grenzius sold his printing house equipment to his competitor, Johann Christian Schünmann (1780–1840) from Lübeck, who had opened his printing house in Tartu in 1814. Schünmann started his printing business in the house belonging to Baron von Üxküll at the corner of Kivi and Pikk streets (currently the location of Pikk 19). Soon he decided to rent new rooms on Holm, the (now disappeared) islet in the river Emajõgi, next to where the current Arch Bridge is located. A year and a half later, he moved his printing house to the house of Carl Gustav von Wahl opposite the university’s main building (Ülikooli 15).

After having acquired Grenzius’ printing house, Schünmann became the only printer in Tartu and the most important publisher of Estonian-language books. Nearly two thirds (39 titles) of the Estonian-language books he printed were of religious nature. Later, having received the title of the university’s printer, Schünmann got the right and the responsibility to reproduce materials used for teaching and other official activities. After the university was reopened, academic lecture programmes were regularly published in German and Latin, and from 1844, also the lists of university staff and students. A number of publications were issued in 1827 to mark 25 years from the reopening of the university, the most notable among them was the anniversary album “Die Kaiserliche Universität zu Dorpat”.

Johann Christian Schünmann’s printing house operated for more than twenty-five years. After the owner died in 1840, the company was further developed by his widow Justine Schünmann and Carl Gottlieb Mattiesen, an Estonian who had risen from the post of a printing house worker to a business partner. In 1848, Mattiesen got a permission to found a new printing house, called the Printing House of Joh. Chr. Schünmann’s Widow & Carl Mattiesen.

Sources

E.-L. Jaanson, Johann Christian Schünmanni trükikoda Tartus 1814–1840: tegevuskäik ja trükitoodang. Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat, 2011; https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/view/16096

Greif ja tema eelkäijad. Trükikoda Greif; https://greif.ee/trukikojast/ajalugu/

E. Puusemp, Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja. – Tartu Postimees, 30.01.2001; https://tartu.postimees.ee/1624573/tartu-sai-koos-ulikooliga-ka-trukikoja

Avinurme juurtega Carl Gottlieb Mattiesen ja Eesti trükikunst. Avinurme ajavakk, https://ajavakk.ee/carl-gottlieb-mattiesen/

Advertisement of the lithographic printing establishment of J. C. Schünmann‘s printing house in Tartu on 21 March 1838
UT Library photo collection

Kontakt

Tartumaa, Tartu vald, Pupastvere, Männi
60523
+372 5821 1203
info@seiklushunt.ee

Rekvisiidid

MTÜ Seiklushunt
Registrikood: 80381192
EE472200221061466747 Swedbank