Seiklushunt

KP16

EST:

Tartu raudteejaam

Tartu raudteejaama kaudu on ülikooli ja raamatukogu varasid evakueeritud nii I kui ka II maailmasõja ajal.

1915. aasta sügisel läks esimene 13 vaguniga rong Tartust Nižni Novgorodi. Raamatukogust toimetati sõjapakku 13 kasti Venemaaga seotud käsikirju, hinnalisi illustreeritud trükiseid ning kaks Aleksandr Puškini surimaski. 1916.–1917. aastal saadeti Permi ja Voroneži veel 46 vagunit ülikooli varadega, sealhulgas terve raamatukogu koos tähestikulise sedelkataloogiga (kokku 1765 kasti), juhuks kui raamatuvara oleks vaja seada kasutuskorda, ja 55 kasti raamatukogu direktori kabinetis olnud iluväljaandeid, gravüüre ja käsikirju.

1917. aasta suveks oli ülikool teadusliku ja kunstilise väärtusega varadest tühi.

Suur osa ära viidud asjadest toodi pärast vabadussõda Tartu rahulepingu alusel Venemaalt siiski tagasi. Ülikooli varad olid selleks ajaks koondatud Voroneži. Vabariigi Valitsus kinnitas ülikoolivarade tagasitoomise komisjoni ning 4. märtsil 1920 sõitis see Venemaale. Petrogradist paraku kaugemale ei jõutud, lootus saada Vene võimudelt luba sõita Voroneži osutus asjatuks. 10. märtsil toimunud kohtumisel imestanud Adolf Joffe, kes oli Venemaa esindajana allkirjastanud Tartu rahulepingu, et Eesti on ülikooli varade tagasitoomiseks moodustanud oma komisjoni. Mingit tarvidust selleks ju polevat, sest Vene pool on lubanud ise hoolitseda varade piirile toimetamise eest. Komisjon sõitis Eestisse tagasi ja Vene pool alustas venitamist. Pärast mitut kohtumist välisasjade ja hariduse rahvakomissariaatide esindajatega andis Venemaa uuesti lubaduse otsida Tartu Ülikooli varad üles ning toimetada need Eesti-Vene piirile. Esimene ešelon raamatukogu varadega (1771 kasti) jõudis Tartusse 1920. aasta augusti lõpus.

II maailmasõja ajal ähvardas ülikooli ja ka raamatukogu evakueerimine Ida-Preisimaale. Et pääseda kultuurivarade äraviimisest, pakiti väärtuslikumad varad kastidesse ja viidi varjule sõjategevuse eest ohutumatesse kohtadesse Eestis. Tartu raudteejaamast läksid raamatukogu varad Tartu-, Viljandi- ja Läänemaale.

M. Ermel, Tartu rahuta poleks tänast Tartu Ülikooli raamatukogu ehk Kuidas raamatukogu Venemaalt tagasi toodi. – Raamatukogu 2020, nr 2, 17–23; https://www.nlib.ee/ajakiri-rk/2020_Rk2.pdf

V. Sootak, Ülikooli käekäigust esimeses ilmasõjas. – Universitas Tartuensis 2014, nr 11; https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/733.
L. Trikkant, Tartu Ülikooli raamatukogu aastatel 1940–1945. – TRÜ toimetised 1977, nr 423.

Tartu Ülikooli varade evakueerimine I maailmasõja ajal. Õnnistamine Tartu raudteejaamas ÜAM F 30:4
F; Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Ülikooli varade evakueerimine I maailmasõja ajal
ÜAM F 30:5 F; Tartu Ülikooli muuseum

ENG:

Tartu railway station

Assets of the university and library were evacuated through Tartu railway station during both the first and the second world war.

In the autumn of 1915, the first train with 13 carriages went from Tartu to Nizhni Novgorod. Thirteen boxes with manuscripts related to Russia, valuable illustrated publications, and two death masks of the poet Alexander Pushkin were transported from the library to keep them safe from the war. In 1916–1917, the library sent 46 more carriages with the university’s assets to Perm and Voronezh, including the whole library with the alphabetic slip catalogue (a total of 1,765 boxes), in case the books needed to be used, and 55 boxes with illustrated publications, engravings and manuscripts from the library director’s office.

By the summer of 1917, the university had been emptied of assets of scientific and artistic value.

Much of what had been taken away was, however, brought back from Russia under the Treaty of Tartu after the Estonian War of Independence. By that time, the university’s assets had been gathered to Voronezh. A committee formed by the government of Estonia for the return of the university’s assets travelled to Russia on 4 March 1920. However, they did not get further than Petrograd, as they failed to get a permission from the Russian authorities to travel to Voronezh. At the meeting on 10 March, Adolf Joffe, who had signed Tartu peace treaty on behalf of Russia, was surprised that Estonia had formed a committee for the return of the university’s assets. He said that was unnecessary as Russia had already promised to take care of transporting the assets to the border. The committee came back to Estonia and Russians started delaying the process. After several meetings with the representatives of the People’s Commissariats for Foreign Affairs and Education, Russia again promised to find the assets of the University of Tartu and deliver them to the Estonian-Russian border. The first consignment of the library’s assets (1,771 boxes) arrived in Tartu at the end of August 1920.

During World War II, the university and also the library were at risk of being evacuated to East Prussia. To avoid the removal of cultural treasures, the most valuable assets were packed in boxes and taken to safer places in Estonia, away from the battles. The library assets were taken from Tartu railway station to places in the counties of Tartu, Viljandi and western Estonia.

M. Ermel, Tartu rahuta poleks tänast Tartu Ülikooli raamatukogu ehk Kuidas raamatukogu Venemaalt tagasi toodi. – Raamatukogu 2020, nr 2, 17–23; https://www.nlib.ee/ajakiri-rk/2020_Rk2.pdf

V. Sootak, Ülikooli käekäigust esimeses ilmasõjas. – Universitas Tartuensis 2014, nr 11; https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/733.L. Trikkant, Tartu Ülikooli raamatukogu aastatel 1940–1945. – TRÜ toimetised 1977, nr 423.

Evacuation of the assets of the University of Tartu during World War I. Clergymen giving their blessing before departure at Tartu Railway Station ÜAM F 30:4 F; University of Tartu Museum
Evacuation of the assets of the University of Tartu during World War I
(ÜAM F 30:5 F); University of Tartu Museum

Kontakt

Tartumaa, Tartu vald, Pupastvere, Männi
60523
+372 5821 1203
info@seiklushunt.ee

Rekvisiidid

MTÜ Seiklushunt
Registrikood: 80381192
EE472200221061466747 Swedbank