KP11

EST:

Jakobi 2, vana keemiahoone

Kui palju on riike, kus molekulaarbioloogiaga seotud teadustegevuse alguse saab siduda ühe konkreetse ruumi ja isikuga? Eesti molekulaarbioloogia sündis ülikooli peahoone kõrval, kunagise keemiahoone (nüüdne humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppehoone; tol ajal aadressiga Kingissepa 14) Toomemäe-poolse tiiva viimase korruse ruumis 414 ning selle sünniloos seisab üks kindel nimi: akadeemik Artur Lind (1927–1989).

Professor Artur Lind töötas siin arstiteaduskonna biokeemia kateedris 1970.–1980. aastatel ning tema laboris alustas tööd suurem osa Eesti molekulaarbioloogia käilakujudest, hilisematest akadeemikutest, professoritest, laborijuhatajatest, uute töörühmade rajajatest: Mart Saarma, Mart Ustav, Richard Villems, Andres Metspalu, Jaak Järv, Mati Karelson, Ülo Langel, hiljem ka Toivo Maimets, Jaanus Remme, Juhan Sedman jt.

Artur Linnu laboris tehti RNA valkude ja ribosoomide uuringuid. Teadustöö vahendeid nappis, kuid sellest hoolimata jõuti märkimisväärsete teaduslike saavutusteni. Akadeemik professor Richard Villems on meenutanud: „Meil ei olnud ööl ja päeval sõna otseses mõttes vahet. Töö käis sageli hommikuni ja hommikul algas uuesti, tihti mitu päeva järjest.“

Enne aga, kui ruumi 414 jõudis Artur Lind, töötas seal farmatseut Alma Tomingas, kes oli Tartu Ülikooli esimene naisprofessor (aastast 1940) ja esimene naisakadeemik (aastast 1946).

Mart Saarma ja Andres Metspalu keemiahoone ruumis 101 valmistamas ette ultratsentrifuugimise eksperimenti. Foto: Eduard Sakk

Professor Artur Lind vaatab koos Richard Villemsi, Andres Metspalu ja Mart Ustaviga röntgenipildilt viimase katse tulemusi. Foto: Eduard Sakk

ENG:

Jakobi 2 (former chemistry building)

How many countries do you know where the beginning of molecular biology research can be linked to a specific place and person? Estonian molecular biology was born right next to the university’s main building, in room 414 on the uppermost floor of the former chemistry building (now the Faculty of Arts and Humanities building; formerly the address was Kingissepa 14), and it has one name in its history: Academician Artur Lind (1927–1989).

Professor Artur Lind worked here in the biochemistry laboratory of the Faculty of Medicine in the 1970s and 1980s. It was in his laboratory that most of the pioneers of Estonian molecular biology, later academicians, professors, laboratory directors, founders of new research groups, started their career: Mart Saarma, Mart Ustav, Richard Villems, Andres Metspalu, Jaak Järv, Mati Karelson, Ülo Langel, later also Toivo Maimets, Jaanus Remme, Juhan Sedman, etc.

In Artur Lind’s laboratory, RNA protein and ribosome studies were carried out. Research resources were scarce but, nevertheless, significant scientific achievements were made. Academician Professor Richard Villems recalls: “We literally did not know night from day. We often worked until morning, and then started again, often several days in a row.”

Before Artur Lind, pharmacist Alma Tomingas worked in room 414. Tomingas became the University of Tartu’s first female professor in 1940 and the first female academician in 1946.

Mart Saarma and Andres Metspalu in room 101 in the chemistry building, preparing for an experiment with an ultracentrifuge. Photo: Eduard Sakk

Professor Artur Lind checking the last results of the experiment together with Richard Villems, Andres Metspalu and Mart Ustav. Photo: Eduard Sakk