KP8

EST:

Kristjan Jaak Peterson
Pildiallkiri: Joonistused Tartu üliõpilastest Kristjan Jaak Petersoni päevaraamatus, u 1818–1819 (Eesti Kirjandusmuuseum)
Vaatamata lühikeseks jäänud elule ja väiksemahulisele loomingule jõudis Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) minna eesti kultuurilukku esimese omakeelse luuletajana. Peterson õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1819–1820, esialgu usu- ja seejärel filosoofiateaduskonnas.
Pikka aega oli tema looming üldsusele tundmatu. Tema luuletuste käsikirjad leidis 1901. aastal Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman ja samal aastal jõudsid need luuletaja 100. sünniaastapäeva puhul esimest korda trükki. Alates 1996. aastast tähistatakse Eestis Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil emakeelepäeva.
Seda Toomemäe kõige uhkemat monumenti ei püstitatud mitte Eesti riigi, vaid hoopis nõukogude ajal 1983. aastal (skulptor Jaak Soans, arhitekt Allan Murdmaa). Kuigi Nõukogude Liidus soositi pigem vene keelt ja kultuuri, oldi üsna leplikud, kui meeles peeti ka 19. sajandi suuri saksa ja eesti kultuuri- ja teadusfiguure.

ENG:

Kristjan Jaak Peterson 
Drawings of Tartu students in Kristjan Jaak Peterson’s diary, c. 1818–1819 (Estonian Literary
Museum) 
Despite his short life and relatively few works, Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) is known in
Estonian cultural history as the first poet to write in the Estonian language. Peterson studied at the
University of Tartu from 1819 to 1820, first in the Faculty of Theology and then in the Faculty of
Philosophy.  
His work was unknown to the general public for a long time. In 1901, Villem Reiman found the
manuscripts with his poems in the archives of the Learned Estonian Society, and they were
published the same year for the first time to mark the 100th anniversary of the poet’s birthday.
Since 1996, Kristjan Jaak Peterson’s birthday, 14 March, has been celebrated as the Mother Tongue
Day in Estonia.  
Interestingly, the monument to Peterson, the most imposing monument on Toome Hill, was not
erected in independent Estonia but during the Soviet period in 1983 (sculptor Jaak Soans, architect
Allan Murdmaa). While the Soviet authorities favoured the Russian language and culture, they were
fairly tolerant of commemorating great German and Estonian cultural and scientific figures of the
19th century.