KP 17
EST:
Jaan Tõnissoni 1 konvendihoone
Selle maja ehitas oma konvendihooneks vanim eestlastest üliõpilasi koondav üliõpilasorganisatsioon – Eesti Üliõpilaste Selts. Maja peetakse üheks esimeseks eesti rahvusliku arhitektuuri näiteks: projekt telliti arhitekt Georg Hellatilt. Maja valmis 1902. aastal. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal pandi üliõpilasorganisatsioonid kinni ja nende hooned riigistati. 1941.–1944. aastal kasutas hoonet Saksa sõjavägi, siis anti maja ülikoolile ja siia asus kehakultuuriteaduskond. Hoonesse rajati võimla ja teaduskonna tudengite ajutine internaat. 1950. aastate alguses oli majas sõjalise õpetuse kateeder, kes rajas hoovi laudadest lasketiiru. Aastatel 1964–1971 paiknes siin ülikooli arvutuskeskus, kus asus ka ülikooli teine elektronarvuti URAL-4. 1970. aastatel läks maja uuesti kehakultuuriteaduskonna kasutusse. Seltsi endisesse raamatukoguruumi paigutati ülikooli kunstiajaloo kabineti kogud. Hoone tagastati üliõpilasseltsile 1991. aastal.
1940. aastate teises pooles kehakultuuri õppinud Uno Sahva meenutab:
„Meie õppetöö toimus peamiselt Viljandi tänava majas. Panime sealse peosaali akende ette traadist võrgud, nii et selles saalis sai mängida palli ja tegeleda võimlemisega. Töötahe oli hea ja õppimine läks meil ladusalt.“
ENG:
Jaan Tõnissoni 1 building
This building was constructed by the Estonian Students’ Society – the country’s oldest student fraternity – for its own use. It’s considered to be one of the first examples of Estonian national architecture. The architect of the project was Georg Hellat. Construction was completed in 1902. All student organisations were shut down and their buildings nationalised at the start of the Soviet occupation in 1940. From 1941–1944, the building was used by the German military. After that, it was granted to the university and used by the Department of Physical Education. The building was equipped with a gymnasium and acted as a temporary dormitory for the department’s students. From the early 1950s, the house was used by the Department of Military Studies, which set up a shooting range made from tables in the courtyard. From 19641971, the university’s data centre was located in the house. This was where the university’s second computer, URAL-4, was housed. In the 1970s, the building was returned to the Department of Physical Education. The collections of the university’s Art History chairs were placed in the fraternity’s former library rooms. The building was returned to the fraternity in 1991.
Uno Sahva, who studied physical education in the second half of the 1940s, says, “Most of our studies took place in the building on Viljandi Street. We put wire nets over the windows in the party room. That way we could play ball and do gymnastics there. We all wanted to learn, and our studies went well.”