KP 9

EST:

Pepleri 23 korterelamu

1880.–1930. aastateni tegutses siin Tartu tuntuim erakliinik, mille asutas krahv Mellini heategevuslik fond. Kliinik hävis teises maailmasõjas 1944. aastal. 1953. aastaks ehitati maja uuesti üles: see oli esimene sõjajärgne ülikooli ühiselamuks projekteeritud ja ehitatud hoone. Algusaastatel oli siin mõnda aega ainult tütarlaste ühiselamu, hiljem olid hoones igast soost ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilased. Kuna Nõukogude ajal kandis Pepleri tänav Rudolf Pälsoni nimetust, tunti ühiselamut vana Pälsoni või vana Pälli nime all. 2003. aastal müüs ülikool hoone ära ja see ehitati ümber korterelamuks.

Arheoloog Ain Mäesalu, kes õppis 1970. aastatel ajalugu, meenutab:
„Kord – kes seda enam mäletab, mis aastal – oli tulemas jõuluõhtu ja tudengitele oli selge, et üks õige jõul on ikka õllega. Ankrut polnud aga kusagilt võtta ja nii pandi märjuke käima suurde potti. Hais oli toas hirmus. Aga siis saabus ühikat inspekteerima Hillar Palamets. Pott lükati küll voodi alla, aga hais oli ikka hingemattev ja tehti ka aknad pärani lahti. Kui Palamets sisse tuli, istusid kõik ümber laua, Lenini teosed ees. Palamets küsima: poisid, kas külm pole? Keegi kostis vastu, et värskes õhus jäävad Lenini tõed paremini pähe.“

ENG:

Pepleri 23 apartment block

From the 1880s to the 1930s, this was the location of Tartu’s most famous private clinic, opened by the charitable foundation of one Count Mellin. The clinic was destroyed in 1944, during the Second World War. In 1953, the building was reconstructed. It was the first post-war student housing designed and built for the university. During the early years, it was just for women. Some time later, it became a coed residence of history and linguistics students. During the Soviet era, Pepleri Street was named after Rudolf Pälson, so the student housing was called Old Pälson or Old Päll. In 2003, the university sold the building and it was remodelled as an apartment block.

Archaeologist Ain Mäesalu, who studied history in the 1970s, says, “Once, who knows what year it was, Christmas Eve was coming up. The students made it clear that Christmas isn’t Christmas without beer. We didn’t have anywhere we could get a keg from, so we poured the beer into a large pot. The stench in the room…! But then Hillar Palamets arrived to inspect the place. The pot got shoved under someone’s bed, but the smell was overwhelming. We had the windows wide open. When Palamets came in, everyone was sitting at the table reading the works of Lenin. Palamets asked, “Boys, aren’t you cold?” Someone replied that the cold air helped them memorise Lenin’s ideas.”