KP 11

EST: KP11. Kvissentali 

Vooluhulga mõõtmisega alustati Kvissentali kõrtsi juures juba 1922. aastal. Mõõtekoht paiknes Kvissentali kõrtsi juures, kohas, mida 1945. aasta venekeelses hüdroloogia aastaraamatus nimetatakse „у ресторана Квиссентaл“. Nõukogude ajal oli siin ülikooli esimese kursuse poiste ühiselamu, mille asukas oli 1960. aastate alguses ka Ain Kallis (1942), tuntud ilmateadlane ja kirjamees. 

Kvissentali kõrts 

Autor: August Philipp Klara, 1821. Tartu Ülikooli raamatukogu graafikakogu (https://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/senff/030.htm)  

1952. aastal tehti veetaseme vaatlusi Tartus ja Kvissentalis. See võimaldas kahe koha mõõtmistulemused omavahel usaldusväärselt siduda. 1953. aasta algusest kuni veebruarini 1963 toimusid Emajõe hüdroloogilised vaatlused ainult Kvissentalis, kus mõõtekoht paiknes Tartu kesklinnast 3,6 km piki jõge vastuvoolu. Ka pärast 1963. aastat jätkati seal vooluhulga mõõtmistega, sest seal olid  mõõtmistingimused paremad kui Tartu kesklinnas. 

Emajõel on töötanud kokku seitse veemõõteposti. Neist Tartu koos Kvissentaliga on Eesti siseveekogude pikima vaatlusreaga post 

Kaardi autor: Arvo Järvet 

ENG: CP11. Kvissentali 

Flow rate measurements in Kvissentali began as early as 1922. The measurement site was near the Kvissentali inn, in a location referred to in the Russian-language hydrology yearbook in 1945 as “у ресторана Квиссентaл” (“by the Kvissentali inn”). The building served as a dormitory for first-year male students of the university in the Soviet period. In the early 1960s, one of its residents was Ain Kallis (born 1942), a well-known Estonian meteorologist and writer. 

Kvissentali inn 

Author: August Philipp Klara, 1821. Graphic Arts Collection, University of Tartu Library (https://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/senff/030.htm)  

In 1952, water level observations were conducted in both Tartu and Kvissentali. This made it possible to reliably link the measurement results from the two locations. From the beginning of 1953 to February 1963, hydrological observations of the river Emajõgi were conducted only in Kvissentali, where the measurement site was 3.6 km upstream from the centre of Tartu. Even after 1963, flow rate measurements continued there, as the measurement conditions were better than in the city centre. 

All in all, there have been seven measurement stations on the river Emajõgi. The station in Tartu, together with Kvissentali, has the longest observation record of all sites on Estonia’s inland water bodies. 

Author of map: Arvo Järvet