Vidrike rogain meelitas metsa ligi 400 spordisõpra

26. oktoobril toimus STIHL x Seiklushunt rogainisarja viimane etapp, mis viis osalejad metsikut Vidrike piirkonda avastama. Maastikul oli kokku 33 punkti, koguväärtuseks 148 punkti. Kõiki punkte läbiv linnulennuline distans oli 23.7 km. Selgusid ka sarja kokkuvõttes parimad tiimid. 

Rajameister Arvi Anton tõdes, et punkte planeerides näis, et liikumiskiirused on sel korral pigem aeglased. Vidrike piirkonnas üleliia palju reljeefi pole, küll aga on võsasemaid paiku ning puutumata loodust, millest läbi murdmine oli kohati vaevarikas. Samas võis kindel olla, et näha saab kauneid ja metsikuid paiku ning nautida ehedat eestimaist sügist! 

Kõrgeima punktisumma kogus tiim Taliharja Vanakuri koosseisus Rain Eensaar ja Martin Vilismäe, lõpetades võistluse skooriga 142. “Meie esialgne mõte nägi ette kõikide punktide võtmist. Tutvudes kaardiga sai selgeks, et see on pigem ebareaalne plaan,” kommenteerib Vilismäe. “Planeerisime teekonna selliselt, et saaksime vajadusel väikese väärtusega punkte ilma muud planeeringut oluliselt mõjutama võistluse käigus välja jätta. Poole maa peal selguski, et oleme graafikust maha jäämas ning peame punkti nr 38 võtmata jätma ning lõpuks ka nr 33. Rajameister oli teinud punktide maastikule paigutamisel head tööd – saime planeeringu lukku alles vahetult enne starti. Ka punktide asukohad olid vaheldust pakkuvad ning enamik neist nõudsid täpset orienteerumist,” räägib Vilismäe rajal toimunust. “Tore oli näha, et hoolimata keerulisele metsarogainile oli osavõtjaid palju!” lausub ta kokkuvõtteks.

Teisena lõpetanud võistkond Tramm, koosseisus Madis Osjamets ja Tarmo Siimsaare, kogus esikohast 3 punkti vähem. “Rajal tundus, et plaanid olid tiimidel üsna sarnased. Nägime palju teisi meeskondi samu valikuid tegemas. Õnneks hindasime õigesti oma kilometraaži ja olime läbivalt napilt ajas. Põnevust lisas tihe konkurents!” sõnas Osjamets. Sama punktisummaga lõpetas ka kolmanda koha teeninud OK Laktaat koosseisus Hannes Luidalepp ning Kristjan Karabelnik. 

Segatiimidest võidutses ülekaalukalt võistkond HiRM, koosseisus Maido Mäoma, Marek Mäoma ja Helena Peik, punktisummaga 124. Hoolimata pea 4-minutilisest hilinemisest, õnnestus neil siiski koguda 12 punkti enam järgnevast segapaarist (Mihkel Järveoja ja Susann Kivi). Sellega kindlustati ka sarja üldvõit. “Vidrikese kant pakkus seekord ootamatult kiiremat rada, kui karta võis. Eelneval õhtul sai tehtud 2023a Kääriku rogaini kiire järelanalüüs ja selle järgi ennustasin liikumiskiiruseks sinna ca 7 km/h kanti, siis reaalselt läbisime ca 25.5 km. Meile kiirem rada sobis väga hästi!” räägib Maido.
“Eelneva info põhjal oli teada, et maastik ise on sealkandis valdavalt kehvasti läbitav ja liikumiseks tuleb kindlasti valida võimalusel teeradu või teid. Esimese hooga kaarti vaadates oli üllatus, et võistluskeskuse lähedal haigutas küllaltki suur tühjus. Minu jaoks tähendas see seda, et rada planeerides ei ole väga palju võimalusi viimases osas enam plaane ümber teha. Kaardi lõunaosa pakkus palju magusaid 5- ja 7-punktiseid, seega tuli need kohe ära ampsata. Kui esimene tund möödus pigem kiiremas tempos, siis järgmine 1.5h kaardi põhjaosas pidi rohkem maastikul liikuma. Mitu mõnusat veetakistust laiade kraavide näol andsid rajale ka lisavürtsi. Kuna teiseks tunniks olime planeeritust ca 12 min ees, tekkis mõte ka teha väike lisatiir ümber Nahijärve, et paar lisapunkti teenida, kuid see eeldas ideaalset punktitabamist metsas ja maksimaalset jooksukiirust viimasel 15 minutil. Kokkuvõttes jäime ca 4 min hiljaks, seega kogutud 8-st lisapunktist jäi alles 4, mis polnud üldsegi paha!” muheleb ta. “Sellega saimegi hooaja üldarvestuses segatiimide võidu maksimumtulemusega 300 punkti,” rõõmustab Mäoma.

STIHL x SH selleaastast rogainisarja meenutab Maido helgelt. “Hooaeg on pakkunud väga lahedaid ja erinevaid võistlusi. Esimesel Tartu linnarogainil alahindasime enda kevade jooksuvormi ja ei suutnud viimasel tunnil head plaani paika panna, et tiimis poodiumile upitada ning pidime leppima 4. kohaga. Paluküla/Uniküla rogain pakkus orienteerumismaastikul nii päikest, äikest kui ka värskendavat paduvihma keset raba. Hooaja põhilisi konkurente (võistkond Saku Maraton) suutsime võita ainult tänu raja ümberplaneerimisele viimasel 30 minutil. Kolmas Tõrva rogain oli kõige mitmekülgsem, sest orienteeruda sai nii linnas, maal kui metsas. Kirsiks tordil oli Helme jõgi, mis pakkus vähemalt meile päris mitmeid jahutavaid hetki.” Lisaks leiab Mäoma, et Seiklushundi rogainisari on heaks motivatsiooniks regulaarselt nii kaarti kätte võtta kui ka niisama aktiivselt liikuda jalgsi, rattaga või muul viisil. “Siis on rohkem jõudu ja tahtmist võistluspäeval pingutada või nautida rada, loodust ja seltskonda,” võtab ta kokku.
Kolmandale kohale platseerus segatiimidest võistkond Allamäge – Sander Tars, Anu-Liis Laar ja Kristjan-Martin Kirjanen. 

Naistest võidutsesid Hannula-Katrin Pandis ja Margret Zimmermann, kes on hetkel ka valitsevad Euroopa meistrid rogainis. Täna koguti 120 punkti napi hilinemisega, mille nahka läks ka 1 punkt. See aga seisu ei mõjutanud, sest teise koha saavutanud Helle Hallik ja Karin Pai kogusid esikohast 11 punkti vähem.
“Planeerimine läks kergelt,” vastab Hannula-Katrin. “Nägime mõlemad Margretiga varianti minna lõunasse, kus oli mitmeid magusaid punkte, ning mööda suurema väärtusega punkte saime loogilise ringi. Alustuseks mööda teid reibas soojendus ning raja lõppu taaskord tee-etapid. Rõõm on tõdeda, et täitsime kenasti planeeritu! Kuigi mõõdulinti planeerimisel ei kasutanud, panime ka ajalise planeeringuga üsna kümnesse. Rada ja maastik olid mõnusalt vahelduvad – sai korralikku metsaorienteerumist, ilusaid vaateid, teejooksu. Vesi sügavamates kraavides oli ootamatult vähe ebameeldiv ning kopratamm KP 50 juures päästis eesootavast ujumisest! Tegelikult olen siiani üllatunud, kui hea üldine maastiku läbitavus oli,” võtab Pandis võistluse kokku.

Täna napilt kolmandana lõpetanud naiskonda Muhu1 jäi teisest kohast lahutama kõigest üks punkt. Kersti Jääger ja Merili Palu said siiski ka kõrgeimale püünele astuda, sest sarja arvestuses õnnestus võit kindlustada. “Rada osutus kiiremaks kui planeeringul arvestasime, mistõttu saime lõpus ühe väärtusliku viiese punkti juurde võtta. Üks neljane oli väga lähedal vahepeal, aga silm ei haaranud seda joostes ja kahjuks jäi võtmata. Maastik meeldis, orienteerumine tuli välja – oli nauditav!” selgitab Jääger. “Terve sarja osas meeldis, et linna- ja metsarogainid vaheldusid. Kõigil on võimalus teha oma võimete kohaselt. Tõrva jäi kahjuks vahele, kuigi tundus ilus koht,” võtab Jääger hooaja kokku. 

Vidrike rogaini tulemustega saab tutvuda: https://seiklushunt.ee/wp-content/uploads/2024/10/web/results.htm

Terve hooaja tulemused on leitavad: https://seiklushunt.ee/wp-content/uploads/2024/10/koondarvestus24.xlsx-MM-2.pdf

Järgmisel aastal algab rogaini hooaeg märtsikuus taas Tartus!